Müüdid ja tegelikkus raseduse vältimisel

Kondoom kaitseb suguhaiguste ja soovitamtu raseduse eest
Kondoom kaitseb suguhaiguste ja soovitamtu raseduse eestFoto: Scanpix
2015. aasta kevadel viidi Euroopa ja Kanada naiste seas läbi uuring, mille eesmärgiks oli tuvastada ja käsitleda millenniumipõlvkonna naiste seas levinud müüte seksi ja rasestumisvastaste vahendite kohta ning mõista tegureid, mis neid müüte kinnistavad.

Uuringus osales kokku 5912 naist vanuses 20–29, nende seas ka 500 naist Eestist. Selgus, et naiste teadmised oma kehast ja pikaajalisest kontratseptsioonist on lünklikud.

Uuring tõi välja, et millenniumipõlvkonna naised ei kontrolli, kas allikad, kust nad seksi ja kontratseptsiooni kohta infot hangivad, on usaldusväärsed. 20% kontratseptiivide kasutajatest tunnistasid uuringus, et saavad rasestumisvastaste vahendite kohta teavet internetist ja sotsiaalmeediast, 19% naistest aga peamiselt sõpradelt.

Internet on tõesti tänuväärt allikas kõiksugu info leidmiseks, aga kahjuks on seal keeruline eraldada n-ö terasid sõkaldest ehk mis on tõde ja mis mitte, pealegi on tihti info ka kontekstist välja rebitud.

Ka sõbralt saadud nõuanne, kuigi antud head soovides, ei pruugi siiski olla tõene. Probleemi teravdab asjaolu, et 84% kontratseptiivide kasutajatest möönis, et on jaganud teistele infot rasestumisvastaste vahendite ja seksi kohta, olemata veendunud info õigsuses.

Kõige levinumad müüdid soovimatust rasedusest hoidumise kohta

Müüt: igakuine menstruatsioon on naistele vajalik.

Tegelikkus: heal lapsel mitu nime. Nii nimetatakse ka menstruatsiooni rahvasuus kuupuhastuseks, vihjates, et tegu on keha puhastumisega. Tegelikkuses ei ole igakuisest veritsusest aga meditsiinilises mõttes mingit kasu ja seetõttu ei tasu karta rasestumisvastaseid vahendeid, mis muudavad menstruatsiooni lühemaks või kergemaks.

Müüt: menstruatsiooni ajal seksides ei ole võimalik rasedaks jääda.
2015. aasta kevadel läbiviidud uuringu järgi usub seda 10% naistest (Eesti vastanutest 6%).

Tegelikkus: menstruaaltsükli pikkus jääb naistel 21 ja 35 päeva vahele. Ovulatsioon toimub pea alati umbes kaks nädalat enne menstruatsiooni, st tsükli 7. ja 21. päeva vahel. Kuivõrd seemnerakkude eluiga on sõna otseses mõttes ennustamatu, võib kaitsmata vahekord viia raseduseni juba alates menstruatsiooni esimesest päevast.

Müüt: imetamise ajal ei tohi hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutada.

Tegelikkus: imetamise ajal ei tohi kasutada östrogeeni sisaldavaid tooteid, sest östrogeenide toimel võib rinnapiima koostis muutuda ning selle kogus väheneda. Progestageeni sisaldavad tooted on aga lubatud, eriti need, mille toime on paikne, nagu näiteks (mini)hormoonspiraal.
Imetamise ajal on lubatud ka rasestumisvastased süstid, ainult progestageeni sisaldavad pillid (minipillid) ja hormoonimplantaadid.

Müüt: emakasisesed süsteemid (hormoonspiraal ja minihormoonspiraal) ei sobi noortele.
2015. aasta kevadel läbi viidud uuringu järgi usub 32% naistest (Eesti vastanutest lausa 54%, mis on kõige suurem protsent vastanud riikide hulgas), et pikaajaline kontratseptsioon ei sobi naistele, kes pole veel sünnitanud.

Tegelikkus: tegelikkuses ei ole emakasisese süsteemi kasutamiseks mingit nn miinimumiga. Kui pillid või muud meetodid ei sobi mingil põhjusel, võib hormonaalne emakasisene süsteem kujutada endast head alternatiivi ? tõhus rasestumisvastane kaitse igapäevase meelespidamise vajaduseta.

Müüt: katkestatud suguühe on lollikindel rasestumisvastane meetod.
2015. aasta kevadel tehtud uuringu järgi usub seda 5% naistest (eestlastest vastanutest usub seda 3%).

Tegelikkus: naine võib rasestuda ka väikesest kogusest spermast, mis väljub enne seemnepurset, nii et tegu on ebatõhusa rasestumisvastase meetodiga.

Kokkuvõte
Kuidas teha vahet müütidel ja tegelikkusel ning kuidas leida just sulle sobivaim rasestumisvastasne meetod?
Soovimatu raseduse vältimiseks on olemas mitmeid meetodeid, kuid need kõik on erineva töökindlusega. Ka toime ehk mõju inimorganismile on neil erinev, nagu ka vahendite mitmekesisus ja viis, kuidas neid kasutatakse.
Üksnes arst võib aidata naisel otsustada, milline neist on tema jaoks kõige sobivam ja ohutum.


Allikad: www.meelespea.net ja The Truth Report Commissioned by Bayer HealthCare and conducted by Censuswide, The Truth Report Survey, conducted between April-May 2015.

Äripäev
23. November 2015, 12:49
Vaata EST või RUS arhiivi