Mida saavad hambaarstid teha ravimiresistentsuse vastu?

Periodontaalhaiguste ravi on suunatud kahjulike bakterite vähendamisele eelkõige mehaanilise katu eemaldamise ning suuhügieeni juhiste täitmise teel.
Periodontaalhaiguste ravi on suunatud kahjulike bakterite vähendamisele eelkõige mehaanilise katu eemaldamise ning suuhügieeni juhiste täitmise teel.Foto: Scanpix
Ravimresistentsete patogeenide kujunemine on äärmiselt murettekitav. Nakkused, mida on paljude aastakümnete vältel peetud suhteliselt ohutuks, võivad tänapäeval halvimal juhul viia patsiendi surmani. Ainuüksi Euroopas sureb igal aastal 25 000 inimest nakkuste tagajärjel, mida pole võimalik antibiootikumiresistentsuse tõttu ravida.

Isegi kõrgtehnoloogilistes tervishoiusüsteemides, kus haiguste ravimise ja inimeste elu päästmise võimalused on tunduvalt paranenud, on antibiootikumiravile allumatutest nakkustest tulenevad ohud patsientide tervisele ja elule vägagi reaalsed.

Kaks olulist meedet selle ülemaailmse probleemi ohjeldamiseks on antibiootikumide kasutamise vähendamine ja tagamine, et vajalik antibiootikumiravi ka tõepoolest lõpuni viiakse.

Me usume, et kliiniliselt kontrollitud probiootikumi Lactobacillus reuteri sisaldavad lisandid on alternatiiviks, mis võib aidata antibiootikumiresistentsuse riski vähendada. Mitmed tugevad argumendid näitavad, et hambaravisektor peaks seda võimalust rohkem kasutama.

Vaatamata teravale vajadusele on arendusfaasis vähe uusi antibiootikume. Muud tüüpi ravimid, näiteks vähiravimid, on ravimifirmadele märksa tulusamad ning seetõttu on vähe stiimuleid uute antibiootikumide uuringute tegemiseks.  Selle olukorraga võitlemiseks on algatatud mitmeid riiklikke ja rahvusvahelisi koostööprojekte erasektori ja riigiettevõtete vahel.

Lisaks sellele tegelevad riigiasutused uute juhendite väljaandmisega, et piirata antibiootikumide liigset kasutamist. Kuid nendest meetmetest ei piisa. Hiljutise WHO raporti kohaselt on antibiootikumiresistentsus kasvav oht rahva tervisele, kusjuures see on niivõrd suure ulatusega, et ohustab kõike, mida nüüdisaegsete ravimite abil on õnnestunud saavutada. Nende tohutute investeeringute kõrval olen ma seetõttu veendunud, et me peame rakendama ka teisi meetmeid. Lisaks sellele usun, et need muud alternatiivid võivad olla vähemalt sama tõhusad kui uute ravimite väljatöötamiseks kulutatud miljardid.

Suurem rõhk ennetavale hooldusele

Vastavalt Rootsi Riikliku Tervishoiuameti 2011. aasta juhistele moodustas ennetav hooldus ainult 1 protsendi kogu Rootsi tervishoiu ja meditsiini kuludest. Ülejäänud 99 protsenti kulus sümptomite leevendamisele või parimal juhul juba tekkinud nakkuste ravimisele. Minu arvates peaks see jaotus täiesti teistsugune olema, sest nii inimlikust kui majanduslikust perspektiivist on parem haigusi vältida kui neid ravida. Terved inimesed on nakkustele vähem vastuvõtlikud, vajavad vähem antibiootikume ja neil tekib seetõttu vähem antibiootikumiresistentsust. Lisaks majanduslike ressursside ümberjaotamisele peame eelkõige keskenduma sümptomite leevendamise asemel ennetava tervishoiu edendamisele.

Meil on vaja stiimuleid, et muuta oma harjumusi, näiteks seda, mida sööme, kui palju liigume, kui tihti hambahooldusvahendeid kasutame – põhimõtteliselt kogu elustiili.
Rootsi hambaravi on Rootsi tervishoiusektoris õnnelik erand.

Ennetav hambaravi on suunatud kaitsele nakkuste eest regulaarse kontrolli ja koduse suuhoolduse koolituse ning nõuannete abil. Sellest hoolimata kirjutatakse Rootsi Nakkushaiguste Kontrolli Instituudi andmete kohaselt hambaravisektoris välja peaaegu seitse protsenti kõikidest antibiootikumidest.

Piirkondlikud erinevused on siiski suured, mis näitab, et antibiootikumide kasutamise juhiseid ja soovitusi ei järgita.  Ühtlasi tähendab see, et hambaravisektor seisab silmitsi suure probleemiga.

Mida saab siis Lactobacillus reuteri antibiootikumiresistentsuse probleemiga võitlemiseks ära teha? Minu arvates päris palju. Lactobacillus reuteri mõjutab immuunsüsteemi ning kui on võimalik nakkusi vältida, peaks üheks loogiliseks tulemuseks olema antibiootikumide vajaduse vähenemine. Seda oleme täheldanud mitmes uuringus – lapsed, kellele anti Lactobacillus reuteri toidulisandeid, olid tervemad ja kasutasid vähem antibiootikume.  

Organismis napib kasulikke baktereid

Kasulike bakterite puudumine on periodontaalhaiguste peamine etioloogiline faktor. Tänapäeval on periodontaalhaiguste ravi suunatud kahjulike bakterite vähendamisele eelkõige mehaanilise katu eemaldamise (SRP) ning suuhügieeni juhiste täitmise teel.

Kuigi SRP abil saab patogeenide hulka tunduvalt vähendada, on sellest tulenev muutus vähem patogeense mikroelustiku suunas üksnes ajutine, isegi koos antiseptikumide või antibiootikumide kasutamisega. Selles kontekstis on kasulike bakterite manustamine osutunud lootustandvaks meetodiks periodontaalhaiguste ennetamisel ja ravimisel.

Lactobacillus reuteri’l on nii antimikroobsed kui ka põletikuvastased omadused, mis loovad uued ravivõimalused kasulike bakterite osakaalu suurendamiseks suuõõnes.

Kroonilise periodontiidiga patsientidega läbi viidud uuring on näidanud, et Lactobacillus reuteri lisandite kasutamine pärast katu mehaanilist eemaldamist võib vähendada patsientide arvu, kellel on sügavad hambataskud. Ning veelgi huvitavam on asjaolu, et need leiud olid võrreldavad tulemustega, mida andis lisaravi amoksitsilliini ja metronidasooliga.

Probiootikum parandab ravisoostumust

Veel üheks Lactobacillus reuteri kasutusvõimaluseks on selle kombineerimine antibiootikumidega.
See leevendab antibiootikumiravi kõrvalmõjusid.

Lactobacillus reuteri võib suurendada ravi lõpuni tegevate patsientide osakaalu, mis omakorda aitab vähendada antibiootikumiresistentsuse tekkimise riski.

Seega on Lactobacillus reuteri kasulik mitmel viisil – see aitab vältida nakkust ja vähendada antibiootikumide kõrvalmõjusid ning selle kaudu antibiootikumiresistentsust.

Lisaks meetmetele, mida Rootsi hambaarstid on juba antibiootikumiresistentsuse riski vähendamiseks rakendama hakanud, tuleks seega ka Lactobacillus reuteri kasutusele võtta. See muudab selle äärmiselt olulise töö märksa tõhusamaks.

Originaalartikkel ilmus ajakirjas Swedish Dental Journal 25. septembril 2014  
Tõlkis Kalle Klein

Äripäev
23. November 2015, 14:21
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas