Melanoomi ravi edu peitub kiiruses

Sünnimärke saab kontrollida dermatoskoobiga.
Sünnimärke saab kontrollida dermatoskoobiga.Foto: Scanpix
Viimasel kümnendil on leitud mitmeid melanoomi pärilikke põhjuseid, millest üheks on mutatsiooni esinemine BRAF-geenis.

Umbes pooltel kaugele arenenud melanoomi juhtudest esineb BRAF-geenis mutatsioon. Mutatsioone on palju ja neid tähistatakse tähe- ja numbrikombinatsiooniga, näiteks V600E, V600K jne. Enim levinud on V600E mutatsioon.
Melanoomi, mille puhul esineb üks või teine mutatsioon, nimetatakse BRAFi mutatsioon positiivseks melanoomiks. BRAFi mutatsiooni esinemine on oluline määrata mitteopereeritava ja kaugele arenenud haiguse puhul, kuna hiljuti on välja töötatud ravimid, mis spetsiifiliselt inhibeerivad/pärsivad muteerunud BRAFi toimet. Uuringud on näidanud, et nende ravimite kasutamine parandab tunduvalt kaugele arenenud melanoomiga patsientide elulemust.

Olemus koetükikesest

BRAFi mutatsioon määratakse operatsioonil võetud koetükist molekulaardiagnostiliste meetoditega. Kuna hiljuti on kasutusele võetud ravimid, mis spetsiifiliselt inhibeerivad/pärsivad muteerunud BRAFi toimet, siis on BRAFi mutatsiooni staatus (kas esineb või mitte) oluline edasise ravi valikul. BRAFi mutatsiooni puhul on tegemist predikitiivse faktoriga ehk ravi tulemuslikkust ennustava teguriga.

Nahamelanoomi ravimeetodi valik sõltub haiguse staadiumist. Kasvaja varases staadiumis piirdub ravi kasvaja kirurgilise eemaldamisega. Haiguse leviku korral nahas või regionaalsetesse (ehk neevusele lähima piirkonna) lümfisõlmedesse on kirurgilisele ravile lisaks vaja adjuvantravi – lõikusjärgset kiiritus- või immuunravi.
Kaugele arenenud juhtudel kombineeritakse kõiki raviviise sõltuvalt haiguskollete hulgast ja paiknemisest. Kahjuks ei ole kaugmetastaaside puhul tervistavat raviviisi olemas ja ravi eesmärgiks on lisaks elu pikendamisele ka vähist tingitud vaevuste vähendamine.

Kirurgiline ravi

Kirurgiline ravi on esimene valik nahamelanoomi kõikide staadiumite korral. Varases staadiumis melanoomi ravi piirdubki ainult kirurgilise kasvajakolde eemaldamisega. Kasvaja eemaldatakse koos ümbritsevate tervete kudedega. Tervete kudede eemaldamise ulatus sõltub kasvajakolde paksusest, kui sügaval nahas kasvaja on ja selle haavandumisest. Väiksemate kasvajate korral piirdub ravi pisikirurgilise protseduuriga, mis tehakse diagnostilisel eesmärgil. Suuremate kasvajate korral on eemaldamine laialdane ja sageli on vaja nahakahjustuse katmiseks nahaplastikat. Kasvaja  leviku korral regionaalsetesse lümfisõlmedesse eemaldatakse lümfisõlmed kirurgiliselt. Kui kasvaja on levinud verega teistesse organitesse või kudedesse, siis eemaldatakse kirurgiliselt kasvaja siirded, kui see on võimalik.

Keemiaravi

Keemiaravi kasutatakse nahamelanoomi ravis, kui kasvaja on levinud mitmetesse lümfisõlmedesse või teistesse organitesse (staadium IV).

Kiiritusravi

Kiiritusravi kasutatakse nahamelanoomi ravis kirurgilise ravi järel, kui kasvaja on levinud mitmetesse lümfisõlmedesse. Samuti kaugele arenenud kasvaja korral iseseisva ravimeetodina kui siirded on näiteks ajus, luudes jm.

Immuunravi

Immuunravis kasutatakse aineid, mis on sarnased organismi immuunsüsteemi  väljatöötatavate ainetega, mille eesmärk on hävitada kasvajarakud.

Organism toodab tsütokiine võitluseks nakkushaiguste ja kasvajatega, kuid neist kasvaja hävitamiseks ei jätku. Immuunravi kasutatakse operatsioonijärgse lisaravina, kui on tegemist kõrge siirete riskiga või  kui lümfisõlmedes on siirded. Kombinatsioonis keemiaraviga kasutatakse immuunravi melanoomi kaugmetastaaside korral.
Ravijärgne jälgimine
Juhul kui on diagnoositud nahamelanoom, ei saa kunagi kindel olla, et haigus ei anna siirdeid. Varases staadiumis ravitud haiguse korral on risk madal, aga kui melanoom on levinud nahas või haavandunud, jääb alatiseks risk haiguse taastekkele.

Äripäev
23. November 2015, 13:46
Vaata EST või RUS arhiivi