Läkaköha oskab end osavalt peita

Läkaköha algab hingamisteede nakkusele sarnanevate sümptomitega: nohu, köha, väike palavik.
Läkaköha algab hingamisteede nakkusele sarnanevate sümptomitega: nohu, köha, väike palavik.Foto: Meeli Küttim
TÜ kliinikumi konverentsil Kliinik 2015 doktorantide sessioonil läkaköhast ettekande teinud Piia Jõgi tõdes, et tänapäeval ei saa läkaköha pelgalt sümptomite järgi diagnoosida.

Aastal 2010 registreeriti Eestis 100 000 elaniku kohta 97 läkaköha juhtu. Tol aastal olime selle näitajaga ELis esimesel kohal (mis ületas keskmist 25 korda) ja see oli ka kõrgeim haigestumus Eestis alates 1962. aastast. Haigestumine läkaköhasse on Jõgi sõnul tõusnud paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis. Sellest on kujunenud enam levinud vaktsiinvälditav haigus arenenud maades. Paistab silma, et läkaköhasse haigestumine käib sinusoidselt ja üks tsükkel kestab kolm kuni viis aastat. Mullu oli Eesti näiteks juba ainuke ELi riik, kus registreerimine läkaköhasse langes.

Järgmistel aastatel on haigestumus siiski tema kinnitusel oluliselt langenud. Selle üks põhjus on, et 2008. aastal vahetati täisrakuline ja palju kõrvalnähte tekitanud vaktsiin uue vaktsiini vastu. Uus vaktsiin on atsellulaarne ja kaitseb hästi raskete juhtude eest, kergetel juhtudel ei pruugita aga arsti poole pöördudagi. Teine põhjus on see, et immuniseerimiskavasse lisati tõhustusdoosid 2008. aastal kooli minevatele ja 2012. aastal kooli lõpetanud lastele. Imikute vaktsineerimine läkaköha vastu on Jõgi sõnul viimased 15 aastat kõrge olnud, isegi kuni 95%.

Kolmas põhjus on seroloogilise testi väljavahetamine. Kuni 2012. aasta alguseni olid kasutusel kvalitatiivsed seroloogilised testid. Nende puudus oli madal spetsiifilisus, need andsid palju ristreaktsioone ja valepositiivseid vastuseid. Nüüd on enamasti kasutusel kõrge tundlikkusega testid, kus määratakse läkaköha toksiini vastaste antikehade kontsentratsioon.

Eestis levib eelkõige läkaköha kerge vorm

Jõgi rääkis, et nad viisid läbi uuringu, kus määrati 3327 täiskasvanu vereseerumis läkaköha. Leiti, et pea 6% oli sellega eelneval aastal kokku puutunud. Esimene grupp, kus tuvastati hinnanguline haigestumise tõus, olid noored inimesed vanuses 20–30, kes on potentsiaalsed lapsevanemad ja ohuks oma veel vaktsineerimata imikutele. Teine hinnangulise haigestumise tõus oli üle 60aastaste seas. “Riiklikult on täiskasvanute haigestumus vaid 0,06%, seega hinnanguline haigestumus on kordades ja kordades kõrgem,” tõdes Jõgi.

Uuringust järeldati tema sõnul, et Eestis levib asümtomaatiline või kerge läkaköha nakkus, millega arsti poole ei pöörduta või mida arst ei diagnoosi. Jõgi lisas, et läkaköha tunnused pole enam ka hästi teada, kuna vaktsineeritud on juba 60 aastat. Seega tänapäeval põevad klassikalist läkaköha vaid mittevaktsineeeritud lapsed. Ülejäänud inimesed põevad haigust üsna kergelt, tavaliselt 1–2 nädalat kestva köhaga, rääkis ta.

Viidi läbi ka teine uuring, kus uuriti enam kui seitse päeva köhinud peamiselt perearstide patsiente. Selgus, et läkaköha ja paraläkaköha patsientidel esines palju haigustunnuseid: köha, sellejärgne oksendamine, palavik jm. „Järelikult ei saa tänapäeval läkaköha pelgalt sümptomite järgi diagnoosida,“ lausus Jõgi. Meeles tuleks pidada ka seda, et läkaköha seroloogiat ei ole mõtet kasutada, kui viimasest läkaköha vaktsineerimisest on möödas vähem kui aasta. Siis näitab test vaktsineerimise tulemusena saadud antikehi. Ta soovitas, et Eestis tuleks kasutusele võtta mikrobioloogiline külv ja PCR-uuring, nagu on Taanis või USAs. Kokkuvõtteks sõnas Jõgi, et vaatamata kõrgele vaktsineerimisele on läkaköha ikkagi püsiva köha põhjustajaks ja tunnuste järgi seda enam kätte ei saa.

Äripäev
23. November 2015, 14:55
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas