Külmetushaigusega apteegis – mida võtta, mida jätta

Tavaliselt möödub külmetushaigus 7–10 päevaga
Tavaliselt möödub külmetushaigus 7–10 päevagaFoto: Caro Scanpix
Külmetushaiguste sümptomid on põhjamaa inimestele hästi teada: vesine nina, köha, aevastamine, valus kurk, tuikav pea, palavik ning üldine väsimustunne.

Aastaaegade vaheldumine, ühekülgne toitumine, vähene liikumine ning suurenenud koormus langetavad keha vastupanuvõimet haigustekitajatele. Ülemiste hingamisteede haigusi põhjustavad ligi paarsada viirust, sagedamini rotaviirus. Kui organism on väsinud ja tal pole täisväärtuslikuks tegutsemiseks ja kaitseks vajalikke mikroelemente, on viirusel peremeesrakku sisenemine lihtne.

Külmetuse profülaktika

Külmetushaigust on parem ennetada, kui tegeleda tagajärgedega. Selleks tasub igapäevaselt kinni pidada mõningatest põhimõtetest, näiteks juua päevas piisavalt vett (30 ml keha ühe kg kohta) ja toituda mitmekülgselt ehk 10–15% valku, 25–30% rasva, 60–70% süsivesikuid, lisaks kiudained, vitamiinid ja mineraalaineid. Samuti tuleb liikuda vähemalt 30 minutit päevas enamikul nädalapäevadel ning piisavalt puhata, eelistatult värskes õhus. Riietuda tuleb ilmale vastavalt ning käsi hoolikalt pesta.  

Üldise kehalise vastupanuvõime tugevdamiseks on apteegis saadaval lai valik preparaate. Sobiva toote leidmisel lähtutakse patsiendi vanusest, soost, töökoormusest, füüsilisest aktiivsusest ning kasutamismugavusest. Peredele mõeldes on loodud suuremas pakendis universaalse koostisega multivitamiini- ja mineraalainekompleksid. Immuunsuse ergutamiseks võib abi saada ka antioksüdantsete omadustega looduslikest preparaatidest, näiteks greibiseemne- ja punase päevakübara ekstraktist ning küüslaugu- ja ingveritablettidest.

Kuna osa organismi vastupanuvõimest tagab normaalne bakterioos, tasub haiguskriitilistel perioodidel (sügis ja kevad) ennetavalt ka soolestiku mikrofloorat rikastada. Selleks on olemas probiootikumid. Oma osa keha immuunsuse kujundamisel mängib ka D-vitamiin, mille vaeguse käes kannatab suve lõppedes ligi kolmveerand protsenti Eesti elanikkonnast. Looduslikud nn päikesevitamiini allikad on kalaõli, maks, munakollane. Purgist juurde manustades tasub tähelepanu pöörata sellele, et D-vitamiini päevane kogus oleks 1000 rahvusvahelist ühikut. Kõik see ei asenda aga täisväärtuslikku toitumist ja tervislikke eluviise, vaid toetab neid.  

Haigustunnuste leevendus

Tavaliselt möödub külmetushaigus 7–10 päevaga, järelnähtude, näiteks köha ja nohu taandumine võib kauem aega võtta. Kuigi spetsiifiline ravi külmetusele puudub, on võimalik sümptomeid leevendada. Selleks saab haige koostöös apteekriga palju ära teha.

Esmalt tasub kaardistada vaevusi tekitavad haigustunnused. Üldise väsimustunde vastu võitlemiseks tasub külmetuse ajal tarbida rohkelt C-vitamiinirikkaid toiduaineid (paprika, tsitruselised, marjad, küüslauk) ja võtta seda juurde tableti kujul. C-vitamiini üleannustamist ei tasu peljata. Tegu on vesilahustuva vitamiiniga, mida keha omastab vastavalt vajadusele, väljutades liigse koguse uriiniga. Et neere mitte liigselt koormata, tasub tarbimisel siiski mõistlik olla.

Nohu korral on efektiivsed ksülometasoliini sisaldavad ninaspreid ja -tilgad. Toimides lokaalselt ninaveresoonte ahendamise ja turse alandamise kaudu, võivad nad limaskesta kuivatada. Selleks on mõningate spreide koostisesse lisatud niisutavat hüaluroonhapet või naha paranemist soodustavat dekspantenooli. Dekongestante tuleks kasutada kolm pihustust päevas ja mitte üle nädala. Apteegis on müügil ka pikatoimeline oksümetasoliini sisaldav sprei, mille toime kestab kuni 12 tundi. Nohu raviks on käsimüügis veel pseudoefedriini sisaldavad tabletid ja siirup.
Esmalt ning ka järelraviks tasub aga proovida looduslikumaid eeterlikke õlisid või merevee aerosoole, mis võivad teadlikult kasutatuna väga tulemuslikud olla. Kahjustunud ja kuiva nina limaskesta tarbeks on olemas sügavniisutavaid salve.

Limaskestade niiske ja terviklikuna hoidmine on oluline ka kurgu puhul, kuna limaskestades asub tähtis osa immuunsüsteemi rakkudest. Selleks sobib hästi looduslik mähkiva toimega astelpaju-, saialille- ja taruvaiguõli.
Rõhk olgu tavapärasest suuremal vedeliku tarbimisel, mis võimalikud ärritajad minema uhub ja kurku niisutab. Kurgu antiseptikaks võib kasutada spetsiaalseid spreisid või imemistablette, millel tuleb lasta pärast manustamist pool tundi mõjuda (mitte süüa-juua). Kui kurguvalu häirib, võib kasutada lokaalselt valuvaigistavaid ravimeid, kuid manustamisjärgselt tuleb olla ettevaatlik kuumade-külmade toiduainete tarbimisega.

Köha korral aitavad röga lahtistada ambroksooli ja atsetüültsüsteiini sisaldavad preparaadid. Looduslikud vahendid sisaldavad toimeainetena näiteks luuderohtu, aed- ja nõmmeliivateed, islandi samblikku, raudrohtu. Tarbige rohkelt sooja, mitte kuuma jooki.

Palavik on tõhus organismi kaitsereaktsioon haigustekitaja vastu. Samas on see haigusest räsitud kehale koormav. Seega tuleks palaviku langetamist hoolikalt kaaluda, lähtudes enesetundest. Palavikku soovitatakse hakata langetama alates näidust 38,5 ja selleks sobivad paratsetamooli preparaadid. Lisaks on paratsetamoolil valuvaigistav toime. Looduslikud antipüreetikumid on pärnaõis, angervaks, vaarikas ja nõmmeliivatee.
Nakkushaiguse leviku piiramiseks tuleb hõõruda käsi antiseptiliste geelidega või salvrätikutega ning desinfitseerida aeg-ajalt ka tööalad, ukselingid ning muud üldkasutatavad pinnad.

Millega ettevaatlik olla

Külmetuse korral jätke apteegiriiulile multivitamiinide preparaadid. Üldise immuunsuse tõstmiseks võivad nad omal kohal olla, aga kui juba haige olete, siis toidavad need ka viirust. Erandiks on eelpool toodud C-vitamiin. “Kõik ühes” külmetusteesid tarvitades tuleb hoolega jälgida manustamisõpetust ja seda, et toimeained ei kattuks. Näiteks sisaldavad need teed üsna suures koguses paratsetamooli, nii et lisaks seda siis tarvitama ei peaks.
Perearstiga võtke ühendust juhul, kui pärast nädalast iseravimist ei ole näha paranemise märke. Targalt toimides pole külmetus takistuseks sügise nautimisel.

Äripäev
23. November 2015, 15:05
Vaata EST või RUS arhiivi