Hemorroid on normaalne kude ja enamasti endast märku ei anna

Hemorroidid on olemas kõikidel inimestel.
Hemorroidid on olemas kõikidel inimestel.Foto: Wikipedia
Küsimustele hemorroidide kohta vastab Lääne-Tallinna Keskhaigla proktoloog Jüri Kivimäe.

Kas hemorroidid vajavad alati arsti diagnoosi? Kui näiteks usaldusväärse kirjanduse abiga leitud sümptomid klapivad, kas siis võib end n-ö ise diagnoosida ja ravida käsimüügiravimitega?

Täpsustan alustuseks üle, et hemorroidaalkude ehk siis hemorroidid on olemas kõikidel inimestel sünnist surmani.
See on normaalne kude, mis  kaitseb anaalkanalit defekatsiooni ajal, ning võtab osa kontinentsi tagamisest. Ilma hemorroidideta ei saa keegi elada. Normaalne hemorroid endast märku ei anna.
Probleemid tekkivad siis, kui muutub hemorroidide liikuvus ja nad hakkavad mingil põhjusel suurenema. Peamiseks põhjuseks peetakse sidekoe nõrkust – katkevad hemorroide fikseerivad ligamendid, liikuvus ja hemorroidide maht suureneb.

Sellist protsessi soodustab kõhukinnisus, istuv eluviis, raske füüsiline töö jne. Tüsistustena võivad  tekkida tromboosid, hemorroidide pitsumine anaalkanalisse jne. Selle väljenduseks on veritsused,  kipitused, sügelus, valulikkus. Alles nüüd tuleks hemorroididega tegelema hakata.

Iseendale diagnoosi panna ei soovita. Esimene käik oleks siiski perearsti juurde, kellele tuleks oma mure ära rääkida. Tema otsustab seejärel, kas inimene vajab mingit ravi või konsultatsiooni eriarsti juures.
Käsimüügiravimitega võib end ravida, kui probleem on juba korduv ja patsiendile tuttav. Kui iseravimine paari nädala jooksul kergendust ei too, tuleks ikkagi arsti poole pöörduda.

Kas perearsti juures piisab sümptomite kirjeldamisest või peab ta ikkagi visuaalselt või manuaalselt veenduma, et tegemist on hemorroididega, mitte millegi muuga?

Sümptomide kirjeldamisest kindlasti ei piisa. Absoluutselt alati on vaja probleemne piirkond üle vaadata, digitaalselt kontrollida. Ainult pärast haige läbivaatlust saab määrata õige diagnoosi ja ravi.
Sarnast süptomaatikat võivad anda mitmed haigused, näiteks fissuurid ja kasvajad – seega on läbivaatlus 100% vajalik.

Kui hemorroidid alluvad hästi käsimüügiravimitele, siis kas põhimõtteliselt võib neid sel moel ravida elu lõpuni? Ei ole ilmtingimata vaja lõikusele minna või kasutada retseptiravimeid?

Kui hemorroidid probleeme ei põhjusta, siis pole ka midagi ravida. Lihtsalt niisama pole mõtet salve-küünlaid kasutada.

Mis puhul peab hemorroididega patsient perearsti juurrest edasi eriarsti juurde liikuma?

Eriarsti juurde peaks patsiendi saatma siis, kui on tekkinud mingi hemorroidi tüsistus: veritsus, valulikkus, hemorroidi tromboos või sisemise hemorroidi pitsumine anaalkanalisse, hemorroidide prolabeerumine. Eriarstile tuleks haige suunata ka siis, kui perearstil pole võimalik täpsustavaid uuringuid teha.
Alati peaks kaaluma ka kasvaja võimalust.

Öeldakse, et hemorroididest vähk välja ei arene, aga sümptomaatika kipub vist olema üsna sarnane. Kuidas ikkagi teha vahet, kas tegemist on hemorroidiga, vähiga või  vähieelse seisundiga?

Hemorroidist vähk ei arene, aga hemorroidi pind võib sarvestuda ja sinna võivad tekkida polüübid, mis võivad maligniseeruda. Seetõttu vajaksidki kõik hemorroidi kaebusega patsiendid täiendavaid uuringuid diagnoosi täpsustamiseks ja kasvajate väljalülitamiseks.

Milliseid uuringuid võib proktoloog hemorroidega patsiendile teha, et diagnoos täpne oleks?

Hemorroidide diagnoosi on lihtne püstitada: piisab vaatlusest, palpatsioonist, per rectum digitaalsest kontrollist, anoskoopiast ja vajadusel rektoskoopiast.

Kas on tõenäoline, et hemorroidid, mis on ühel eluperioodil tekkinud, paranevad iseenesest ning ei teki enam kunagi uuesti? Millised on need juhtumid, kus hemorroidid tuleb eemaldada lõikusega? Milline on haiguspilt sellistel juhtudel? Kas tehtud lõikus tagab, et haigus enam ei naase?

Kui on juba tekkinud hemorroidide tüsistused, siis ilma ravita jäävadki need inimesele pikemaks ajaks probleeme tekitama. Näiteks kui ikka hemorroidisõlmed igal defekatsioonil prolabeeruvad, siis pole võimalik neid ühegi salvi ega küünlaga fikseerida.

Äripäev
23. November 2015, 13:22
Vaata EST või RUS arhiivi