Teismeline ja astma

Teismeline ei taha erineda eakaaslastest ja saada stigmatiseeritud oma haiguse poolt.
Teismeline ei taha erineda eakaaslastest ja saada stigmatiseeritud oma haiguse poolt.Foto: Scanpix
Tallinna Lastehaigla lastearst-allergo­loog Silvi Plado rääkis Eesti Arstide Päevad 2015 ettekandes teismelise astmast.

Allergiahaigused on ühed sagedasemad kroonilised haigused lapseeas. Nii-öelda allergiamarsi käigus võivad teisme­eaks taanduda väikelastel aktuaalsed toiduallergia ja naha­nähud ning teismeliste eagrupi kõige sagedasemad allergiahaigused on astma ja allergiline nohu. Kuni 10%-l koolilastest on uuringute järgi astma, mis hõlmab ka päris suure hulga teismelisi. Seetõttu on astma näide valitud siia näitamaks teismeliste probleeme oma kroonilise haigusega toimetulekul.

Laste astma diagnoos hõlmab enda alla mitmeid erinevaid astma vorme.
Mõned neist on iseloomulikud vaid väikelastele ja teisme­eaks möödunud.
Selleks vanuseks on enamik väikelaste astma variante välja kasvanud ja suurenenud atoopilise astma osakaal, mis moodustab põhiosa ka täiskasvanute astmast.
Viimastel aastatel räägitakse rohkem teismeeas algavast mitteallergilisest astmast ülekaaluliste laste seas.

Kuna laste astma erinevatel vormidel on erinev patogeneetiline alus, on ainult laste astmat käsitlevates juhistes (nt PRACTALL) defineeritud laste astma pigem haiguspildi ja sümptomite, mitte patogeneesi alusel.

Teismeliste astmaga tegelevale arstile on üks tõsisemaid murekohti noorukite ravisoostumus. Seetõttu käsitleb osa autoreid noorukite astmat raske astma peatüki all.
Nooruki ravisoostumust kujundavad oma kroonilise haigusega seotud mured – nii kehalised, emotsionaalsed kui ka sotsiaalsed haigusega seotud probleemid.

Selles eas on keha kiire kasvamise ja muutumise aeg, kas ja kuidas astma ja selle ravimid võivad mõjuda, on noorele oluline. Eriti kurb, kui hirmutav väärinfo meditsiinikaugeist allikaist seda muret toidab.

Iseseisvuse püüd ja piiride otsimine on sellele vanusele teine iseloomulik faktor, see viib ka erinevate täiskasvanulike tegevuste, kaasa arvatud suitsetamise proovimisele.
Krooniline haigus seab mõningasi piiranguid näiteks kasvõi koduloomade pidamisele ja sellega on teismelisel raske leppida. Nii liigsed piirangud vanemate poolt kui ka äkiline liiga suur iseseisvus (nt teise linna kooli minnes üksi vastutada oma astma kontrolli ja ravimite võtmise eest) võivad teismelisele rasked olla.

Teismelised kardavad erine­da
Antud vanuse üks põhiprobleem on, et teismelised ei taha erineda oma eakaaslastest ja kardavad saada stigmatiseeritud oma haiguse/astma poolt. See võib tingida ravivajaduse eitamist, kaebuste ignoreerimist või mitteavaldamist, mis omakorda võib viia aladiagnoosimise ja -ravini. Oma kaebuste varjamist või ka tahtmatult nende normaalseks pidamist ehk nendega harjumist esineb enam just ülekaaluliste laste seas ja lastel, kellel puudub perekonnapoolne toetus ja tugi.

Mõlemat tahku illustreerib üks USAs tehtud uuring, kus selgus, et vähemusrahvustest e ka madalama sotsiaalse fooniga raske astmaga teismelistest 30% ei kasutanud astma ägenemisel hooravimeid – arvates, et nad tegelikult ei vaja ravimit ja saavad ilma hakkama või neil polnud lihtsalt ravimeid kaasas. Pooltel juhtudest, kui hooravimeid ei kasutatud, olid noored just sõprade seltskonnas.

Raske astma puhul võib see saada fataalseks: teiste riikide kogemus näitab, et teismeliste suremus astmasse on kuni kuus korda suurem kui väikelastel.
Astma diagnoosimine on teismelistel lihtsam võrreldes väikelapseeaga – väike­lastel on astma kaebused oluliselt mitte­spetsiifilisemad, diferentsiaaldiagnostiline ampluaa laiem ja hingamisfunktsiooni uuringuid teha ei saa.

Teismelistel saab kasutada kõiki täiskasvanutel kasutusel olevaid diagnostikameetodeid. Kuigi – normis hingamisfunktsiooni uuringud lapsel, ka teismelisel lapsel, ei välista alati astmat. Teismeliste astma diferentsiaaldiagnoosist rääkides tuleb rõhutada, et vahel võib astmat olla üsna raske eristada erinevatest hingamisteede funktsionaalsetest häiretest ja vähesest füüsilisest treenitusest, siin on toeks hingamisfunktsiooni uuringud.

Ülekaal võib soodustav tegur olla
Viimastel aastatel on rohkem räägitud kahe sagedase kroonilise haiguse – astma ja ülekaalu seostest. Mõlemal juhul on organismis leitud põletikuline protsess ja probleem võib olla seotud vähese liikumisega ja istuva eluviisiga. 

Teada on, et ülekaalu ja astma vahel on seos, enamasti niipidi, et ülekaal soodustab astma teket.
Tüdrukutel on see seos tugevam. On uuritud ja leitud väga erinevaid põhjusi selleks nagu geneetilised, hormonaalsed, elustiililised, käitumuslikud, hingamismehaanika ja immuunmehhanismide häirumine. Harvemini võib astma soodustada ülekaalu teket. Enamasti on siin põhjuseks just vähese liikumise osa, mitte astma ravi ehk väikeses või keskmises doosis inhaleeritavad steroidid. 

Astmaga lapsel ei tohi füüsilist koormust vältida või keelata, vaid tuleb leida jõukohane ja lapsele meelepärane tegevus. On suur hulk väga allergilisi astmaga teismelisi, kes teevad tõsiselt sporti ja naudivad seda. Astma ravisoostumus teismelise puhul sõltub noorest endast, ta vanematest ja perekonna toest, veendumustest ja elustiilist ning koostööst arstiga. Järk-järgult tuleb noorel võtta endale vastutus oma tervise eest. 

Väga oluline on oma haigusest arusaamine, ravimite vajaduse ja toime mõistmine. Seda mõjutab ka arsti poolt ordineeritud raviskeem: kui lihtne või keeruline see on, kui tihti seda muudetakse, kuidas noor suudab selle oma päevakavasse paigutada. Näiteks eelistab enamik teismelisi ravi teha õhtuti, ehkki soovitatakse just hommikuid. Noorte ravisoostumuse parandamiseks on maailmas välja mõeldud erinevaid mobiilirakendusi, elektroonseid astma­päevikuid jpm. 

Samas – vaatamata kogu tehnoloogiale, see, mida noored spetsialistide sõnul tegelikult tahavad, on olla kaasatud oma raviotsustesse, saada võimalus kaasa rääkida ja otsustada oma raviskeemide ja ravi üle. Nad tahavad, et neid ja nende arvamust kuulatakse ja räägitakse nendega, mitte nende vanematega.

Arst saab neile anda haiguse- ja enese­jälgimise õpetuse, kirjaliku raviplaani ehk kokku­lepitud raviotsused kirjalikult kaasa. Hea koostöö astmaõega on siin väga oluline.

Äripäev
25. November 2015, 11:25
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas