Nägemisteraapia Silmad jõusaali trenni

Kõik kontoritöötajad teavad, et aeg-ajalt peab silmi puhkama ja võimlema. Kui see meelest läheb, annavad peavalu ja punetavad või kuivad silmad mõne aja pärast märku, et silmadele on liiga tehtud, kirjutas raamatupidaja.ee juht Tuuli Seinberg.

Lisaks sellele vähemalt teoreetilisele teadmisele on erinevaid kampaaniaid ja liikumisi, mis lubavad puhtalt silmade pingutamise ja prillidest loobumisega taas kotkasilmaks saada. 

Juhusliku silmavõimlemise ja imet tõotavate tehnikate vahel on aga nägemisteraapia, mis aitab kirurgilise sekkumiseta tõsta silmade võimekust ja leevendada mitmesuguseid nägemisprobleeme.

Nägemisteraapia versus silmade võimlemine
Optometrist Karmen Johansson juhib Eesti seni ainsat nägemisteraapia kabinetti ning on selle valdkonnaga tegelenud juba kaks aastat. Tema sõnutsi on silmade võimlemine lihtsalt silmade liigutamine, ent nägemisteraapias kasutatakse ka abivahendeid.
“Jõusaalis personaaltreeneri valvsa pilgu all tegutsemine tõstab lihastoonust efektiivsemalt kui kodune võimlemine. Sama lugu on ka silmadega – kui kombineerime erinevaid teste ja optilisi vahendeid motoorika, koordinatsiooni ja taju harjutustega, tekitatakse aju erinevate osade vahel uusi mustreid,” selgitab Johansson ja täiendab, et püüab nägemisteraapias taastada binokulaarset ehk kahe silma nägemist. See on nägemissügavus, kus inimene oskab hinnata objektide omavahelisi kaugusi ja seda, kuidas ta ruumis liigub. Seeläbi tagab binokulaarne nägemine ka paremad spordi- ja õpitulemused.

Teraapia eelduseks on õige optilise tugevusega prillid
Karmen Johansson suhtub kriitiliselt üleskutsetesse prillidest üleüldse loobuda või oluliselt nõrgemaid kasutada: “Kui inimene vajab -8,00 D tugevusega prille, ent kasutab miinus nelja, siis peab silm tõsiselt pingutama. Olenevalt vanusest võivad silmad mõnda aega seda ka suuta, ent silmalihaste väsimisel võib tekkida liivateratunne.” Optometrist toonitab, et nägemisteraapia eeldus on õige optilise tugevusega prillid või läätsed.
Esmasel pöördumisel vaadatakse kõigepealt anamneesi ja selgitatakse välja, millised on nägemissüsteemi nõrgad kohad. Seejärel koostatakse treeningkava vastavalt sellele, kas rõhku on vaja panna silmaläätse või -lihaste treeningule.
“Esmalt teeme viiese treeningute ploki ja kaardistame tulemused, kui palju on muutunud ja kas on vaja teha veel üks plokk,” tutvustab Johansson süsteemi ja märgib, et kuigi kliendid saavad testid ka koju kaasa, kipub enda eest hoolitsemine argitoimetuste kõrvalt unarusse jääma. “Siin tegeleme aga läbi nägemissüsteemi aju treenimisega,” avaldab ta.
Johansson räägib, et eeskätt treenitaksegi teraapias silmade üldist lihasvõimekust, mille abil inimene õpib silmi paremini tunnetama. See võimaldab omakorda ära hoida peavalusid, väsimust ning keskendumishäireid. “Ka on patsiente, kes on läbi teinud mitmed uuringud, ent kaebuste põhjuseid ei leita ja vaevused ei kao. Prillipoes määratakse prille, silmaarstil tuvastatakse silmahaigusi, ent silmade võimekuse teste Eestis piisavalt ei tehta, mistõttu diagnoositakse näiteks “kuiva silma” väga kergekäeliselt,” kurdab Johansson.
Milliste probleemide puhul siis nägemisteraapiast abi on?

Põhihaiguste tagajärgede leevendamine
Johanssoni sõnutsi ei saa geneetiliste või süsteemsete haiguste (näiteks diabeet, kõrgvererõhktõbi, erinevad sündroomid) tõttu tekkinud kahjustusi välja ravida, küll aga leevendada. Näiteks saab insuldi järel tekkinud topeltnägemise teraapiaga kontrolli alla, nii et inimene saab jätkata oma igapäevatoimetusi.
Nägemisteraapia suurim sihtrühm on aga lähitöötegijad, kelle kaebused varieeruvad silmade väsimusest, peavaludest, kuivustundest ja topeltnägemisest kuni tasakaaluhäirete, üldise väsimuse ja keskendumisraskusteni.
Karmen Johansson selgitab, et silmade nõrkusele viitab ka suutmatus liikuvas sõidukis lugeda ja iiveldustunne. Kuna nägemise ja tasakaalu keskused ajus on väga lähestikku, saab nägemisteraapia abil parandada ka tasakaalutunnetust.
Tunnistan üles, et minulgi on tasakaal kehvavõitu ja teen seepeale läbi kompleksse harjutuse: pean lugema numbreid vaheldumisi ekraanilt ning enda käes olevalt paberilehelt, kusjuures metronoomi taktis tuleb lugemist jätkata ekraanil täpselt sealt, kus see lehel pooleli jäi. Ja nagu sellest oleks veel vähe, pean samal ajal tasakaalu hoides kõndima mööda kitsast lauda.
Kui kahe esimese komponendi ehk vaadete vaheldamisega saan veel kuidagi hakkama, päädib lauajupil kõndimine aju täieliku kokkujooksmise ning abitu tuiuga. Samas motiveerib see kodus edasi pusima ja enam ma nii lihtsalt tasakaalu ei kaota, kui pean ootamatult pilgu teelt kõrvale suunama. Seega – silmade puhul on rööprapsimine tõeliselt kasulik!

 

Äripäev
25. November 2015, 14:57
Vaata EST või RUS arhiivi