Millal on nägemisteraapiast abi?

Üks probleemidest, mille puhul on nägemisteraapiast abi, on lühinägevus ehk müoopia. Lühinägevuse korral määratud miinusprillid hakkavad pikaaegsel lähitöötegemisel silmi väsitama ning tekib tunne, et ka kaugele nägemine halveneb. Murekoht on ka see, et kontaktläätsede kandjad tellivad järgmised läätsed 0,25 dioptrit tugevamad, põhjustades teadmatusest endale terviseprobleeme juurde, kirjutas raamatupidaja.ee juht Tuuli Seinberg.

Silmakontrollis selgubki, et miinust on vaja tõsta, mis tähendab lähialas töötamisel taas topeltkoormust. “Nõiaringist välja murdmiseks tuleb esmalt lähialas töötamise võimekus korda saada ning selleks sobivadki erinevad nägemisteraapia harjutustikud,” selgitab Karmen Johansson.

Tema poole on pöördunud ka palju noori, kel on keskkonnast tingitud miinuse ilmnemine. “Praegu käib nägemisteraapias üks 11-aastane tüdruk, kelle silmad olid miinus 1,25 D, ent pärast viit seanssi on vaid miinus 0,5 D. Me jätkame protsessi, ent vajadusel võib tal väike miinusprill jääda.”

Kaugnägevus (hüperoopia)
Pluss-silm suumib pidevalt erinevatele kaugustele ja töötab lakkamatult, mis aga väsitab silmalihasmehhanismi. Sel juhul tuleb mõõta ära absoluutne silmalihase võimekus ja silmalihaste koostöövõime. Sellest ilmnevad näitajad, mis ei vasta vanusele. “Kui enne nutiseadmete võidukäiku tekkis lugemisprillide vajadus enamasti 40+ vanuses, siis täna võib lugemisprille tarvis olla juba 10aastasel lapsel. Teraapias kasutame võimekuse tõstmiseks erineva tugevusega klaase ja eri suurusega teste.”

Topeltnägemine
Johansson selgitab, et meil on kaks silma, ent aju aitab silmamehhanismide tööd koordineerida ja nähtavat pilti ühena hoida. “Erinevate traumade ja haiguste tõttu või silmalihaste võimekuse languse puhul näeme me kahte ühesugust pilti. Teraapias kasutame sel puhul prismasid, peegleid ja 3D-teste, tasakaalulauda ja muid vahendeid, mille abil õpetame aju uuesti vaatama,” räägib ta ja toob näite ühest sporditrauma tagajärjel topeltnägemise all kannatavast raamatupidajast, kes suutis liikuda vaid saatjaga ning pidi minema traumajärgsele ajuoperatsioonile, ent pääses tänu süsteemsele teraapiale operatsioonist ja suudab nüüd iseseisvalt liikuda.

Laisk silm ehk amblüoopia
Sel puhul ergutavad spetsiaalsed ülesanded aju taaskasutama nõrka silma. Paraneb nägemisteravus, nägemissügavus ja silmade koostöövõime. Väiksema probleemi puhul on võimalik silm uuesti nägema panna, sest aju õpetatakse taas läbi selle silma vaatama. Johanssoni juures käib teraapias hetkel üks noormees, kes sai testid ja ülesanded ka koju kaasa. “Oleme seadnud protsessi jälgimiseks aasta ning vaatame, kuidas tulemused on.”

Kõõrsilmsus ehk strabism
Johansson selgitab, et esmalt tuleb välja selgitada strabismi põhjused. Tulemused sõltuvad vanusest ja kõõritavast suunast ning abi saab õigest optilisest korrektsioonist, prismade ja peeglite kasutamisest. “Ühel 12aastasel tüdrukul oli vastuvõtule tulles pea kaldus. Ta kaebas peavalude ja õlapinge üle, kusjuures emale oli eelmistel silmakontrollidel öeldud, et probleem on kosmeetiline.
Silmalihaste kontrollis selgus aga, et kui tüdruk keeras pea otse, vajusid silmalihased diagonaalis ära. Kuna kaldenurk oli liialt suur, läks tüdruk operatsioonile. Operatsioonijärgne nägemisteraapia kiirendas taastumist tunduvalt ja tänaseks on probleem lahendatud,” räägib nägemisterapeut.
Oluline on teada, millal pöörduda silmaarsti, millal aga optometristi või nägemisterapeudi poole. Johansson soovitab nägemisprobleemide tekkimisel esmalt pöörduda optometristi poole, kes oskab välja selgitada, kas tegu on haigusliku seisundiga ning vajadusel edasi suunata silmaarsti juurde. “Kui erinevates instantsides kaebuste põhjuseid ei leita ja vaevused püsivad, tasub pöörduda nägemisterapeudi poole,” soovitab ta ja lisab, et teraapiaga alustamisel vanusepiiranguid ei ole.

Äripäev
25. November 2015, 15:02
Vaata EST või RUS arhiivi