Probiootikumid ennetavad antibiootikumiresistentsust

Ravimiresistentsete patogeenide kujunemine on äärmiselt murettekitav. Ainuüksi Euroopas sureb igal aastal nakkuste tagajärjel 25 000 inimest, keda pole võimalik antibiootikumresistentsuse tõttu ravida.

Isegi tänapäeva kõrgtehnoloogilises tervishoiusüsteemis, kus haiguste ravimise ja inimeste elude päästmise võimalused on oluliselt paranenud, on antibiootikumiravile allumatutest nakkustest tulenevad ohud patsientide tervisele ja elule vägagi reaalsed.
Kaks olulist meedet selle ülemaailmse probleemi ohjeldamiseks on antibiootikumide kasutamise vähendamine ning tagamine, et vajalik antibiootikumiravi ka tõepoolest lõpuni viiakse.
Me usume, et kliiniliselt kontrollitud probiootikumi Lactobacillus reuteri’t sisaldavad lisandid on alternatiiv, mis võib aidata antibiootikumresistentsuse riski vähendada. On tugevaid argumente, et hambaravisektor peaks seda alternatiivi rohkem kasutama.
Vastavalt Rootsi Riikliku Tervishoiuameti 2011. aasta juhistele moodustas ennetav hooldus ainult ühe protsendi kogu Rootsi tervishoiu ja meditsiini kuludest. Ülejäänud 99 protsenti kulus sümptomite leevendamisele või parimal juhul juba esinenud nakkuste ravimisele.
Minu arvates peaks see jaotus olema täiesti erinev, sest nii inimlikust kui ka majanduslikust perspektiivist on parem haigusi vältida kui neid ravida. Terved inimesed on nakkustele vähem vastuvõtlikud, vajavad vähem antibiootikume, mistõttu tekib neil vähem antibiootikumresistentsust. Lisaks majanduslike ressursside ümberjaotamisele peame me eelkõige keskenduma sümptomite leevendamise asemel ennetava tervishoiu edendamisele.
Selleks on meil vaja stiimuleid, et muuta oma harjumusi, näiteks seda, mida me sööme, kui palju liigume, kui tihti kasutame hambahooldusvahendeid – põhimõtteliselt kogu oma elustiili.

Juhiseid ei järgita
Rootsi hambaravi on Rootsi tervishoiusektori õnnelik erand. Ennetav hambaravi on suunatud kaitsele nakkuste eest regulaarsete kontrollide ja koduse suuhoolduse koolituse ning nõuannete abil.
Sellest hoolimata kirjutatakse Rootsi Nakkushaiguste Kontrolli Instituudi andmete kohaselt hambaravisektoris välja peaaegu seitse protsenti kõikidest antibiootikumidest. Samuti on piirkondlikud erinevused suured, mis näitab, et antibiootikumide kasutamise juhiseid ja soovitusi ei järgita. Ühtlasi tähendab see, et hambaravisektor seisab silmitsi suure probleemiga.
Mida saab siis probiootikumide abil antibiootikumresistentsuse probleemiga võitlemiseks teha? Minu arvates päris palju.
Probiootikumid mõjutavad immuunsüsteemi ning kui on võimalik nakkusi vältida, peaks üheks loogiliseks tulemuseks olema antibiootikumide vajaduse vähenemine. Seda oleme täheldanud mitmes uuringus – lapsed, kellele anti probiootikume, olid tervemad ja kasutasid vähem antibiootikume.  

Kasulikke baktereid napib
Kasulike bakterite puudumine on periodontaalhaiguste peamine etioloogiline faktor. Tänapäeval on periodontaalhaiguste ravi suunatud kahjulike bakterite vähendamisele eelkõige mehaanilise katu eemaldamise (SRP) ja suuhügieeni juhiste täitmise teel. Kuigi SRP abil saab patogeenide hulka oluliselt vähendada, on sellest tulenev muutus vähem patogeense mikroelustiku suunas üksnes ajutine, isegi koos antiseptikumide või antibiootikumide kasutamisega.
Selles kontekstis on kasulike bakterite manustamine osutunud lootustandvaks meetodiks periodontaalhaiguste ennetamisel ja ravimisel. Probiootikumidel on nii antimikroobsed kui ka põletikuvastased omadused, mis loob uued ravivõimalused kasulike bakterite osakaalu suurendamiseks suuõõnes.
Kroonilise periodontiidiga patsientidega läbi viidud uuring on näidanud, et probiootikumide kasutamine pärast katu mehaanilist eemaldamist võib vähendada patsientidel sügavate hambataskute esinemist.
Veelgi huvitavam on asjaolu, et need tulemused olid võrreldavad tulemustega, mida andis lisaravi amoksitsilliini ja metronidasooliga.
Veel üks probiootikumide kasutusvõimalusi on selle kombineerimine antibiootikumidega, et leevendada antibiootikumiravi kõrvalmõjusid. Probiootikumid võivad suurendada ravi lõpuni tegevate patsientide osakaalu, mis võib omakorda aidata vähendada antibiootikumresistentsuse riski.
Seega on probiootikumid kasulikud mitmel viisil, aidates  vältida nakkust ja vähendades antibiootikumide kõrvalmõjusid ning selle kaudu antibiootikumresistentsust.
Lisaks meetmetele, mida Rootsi hambaarstid on juba antibiootikumiresistentsuse riski vähendamiseks rakendama hakanud, tuleks seetõttu ka probiitikumid kasutusele võtta, et muuta see äärmiselt oluline töö praegusest märksa tõhusamaks.

Äripäev
25. November 2015, 14:43
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas