Hepatiidi mitu palet

Küsimustele hepatiidi kohta vastab Rapla haigla sisehaiguste ja nakkushaiguste arst Mari Põld. Statistika järgi on Eestis on enim A-, B- ja C-hepatiiti

Mis haigus on hepatiit? Hepatiit on maksapõletik, mida põhjustab hepatiidi viirus. Hepatiit võib olla kaasuvaks ka muudele haigustele.

Millised vorme maksapõletikul esineb? Viiruslikest maksapõletikest on teada A-, B-, C-, D-, E- ja F-hepatiidid. Neist sagedamini diagnoositakse meil A-, B- ja C-hepatiiti. Hepatiidid erinevad üksteisest haiguse levikuteede, omaduste, peiteperioodi pikkuse ja haiguse kulgemise poolest.

Kuidas hepatiit levib? A-hepatiit on levinud kogu maailmas, enim arengumaades. Haige inimese organismist eritub viirus roojaga ja kandub edasi otsese kontakti või haige inimesega kokku puutunud pesemata käte kaudu. Samuti võib nakatuda, süües haige poolt valmistatud kuumutamata toitu ja tarbides saastunud vett.
Haiguspuhanguid on põhjustanud ka toorelt tarvitatavate austrite, koorikloomade ja vähiliste söömine, kuna need võivad endas hoida heitveest saadud viirusi. Veega levib nakkus eelkõige seal, kus on puudulik kanalisatsioon ja veevarustus. A-hepatiit võib levida ka meeshomoseksuaalide seas.
Viiruse eritumine väljaheitega algab paar nädalat enne haigusnähtude ilmumist ja ja kestab umbes nädala pärast haiguse algust.
B-hepatiidi tekitajaks on viirus, mis püsib miinus 15 kraadi juures kuni 15 aastat ning pluss 30 kraadi juures kuni 6 kuud. B-hepatiit püsib ka kuivanud veres umbes nädala ning ei hävi ka 5minutilise keetmise juures. Täisveres ja veretoodetes säilib see aastaid.
B-hepatiit on väga nakkav ja levib vere või vereülekannetega, ka ühiste süstalde kasutamisel, tätoveerimisel, augustamisel ning muudel torkevigastustel. Nii võib B-hepatiiti nakatuda, kasutades verega saastunud vahendeid, näiteks nagu ühist hambaharja või habemeajamisaparaati. Hepatiiti nakatumise oht on ka sugulisel teel või emalt lapsele, kui ema ise on B-hepatiiti nakatunud raseduse teisel või kolmandal trimestril või 2 kuu jooksul pärast sünnitust.

Nakatumise vältimiseks tuleb desinfitseerida või steriliseerida kõik meditsiini-instrumendid või iluteenuste vahendid. Peab vältima võõraste hügieenitarvete, eeskätt hambaharjade, raseerimisvahendite ja maniküüritarvete kasutamist. Seksuaalvahekorra puhul tuleb kasutada kaitsevahendeid.
C- ja D-hepatiidi puhul on samuti oluline vältida kokkupuudet nakatunud inimese vere ja sekreetidega. Ohtlikeks protseduurideks on tätoveerimine ja augustamine. Seksuaalsel teel nakatumise vältimiseks tuleb kasutada kaitsevahendeid.

Milline on hepatiidi ravi? Ägeda A-hepatiidi puhul on ravi sümptomipõhine. Aktiivse B-hepatiidi ja kroonilise C-hepatiidi puhul määrab viirusevastase ravi gastroenteroloog või infektsionist.

Kas hepatiidist on võimalik pareneda? On küll. A-hepatiidi puhul on paranemine tavaliselt ilma jääknähtudeta. Kuid osal B-hepatiidi juhtudest, eriti aga C-hepatiiti põdenuil, võib jääda haigus krooniliseks.

Kelle poole kaebuste või kahtluste korral pöörduda? Esimene, kelle poole pöörduda, on perearst.

Millised on hepatiidi tunnused? A-hepatiidi puhul kestab peiteperiood 15–50 päeva. Peiteperioodi pikkus sõltub organismi sattunud haigustekitajate hulgast ja haige immuunseisundist. Haige on nakkusohtlik juba  enne esimeste haigusnähtude ilmumist ning haiguse esimesel ja teisel nädalal. Haiguse eelnähtude faas kestab 5–7 päeva. Võib esineda iiveldust, oksendamist, palavikku, nõrkust, jõuetust ja vahel ka kõhulahtisust.
A-hepatiidi ehk kollatõve tekkest annab kõigepealt märku tume, kollakaspruun uriin, seejärel muutuvad ka haige silmavalged, nahk ja limaskestad kollakaks. Õigeaegselt ravi alustanud haige paraneb mõne kuu jooksul kõrvalnähtudeta. See hepatiidivorm võib mõningal juhul taasägeneda 4–15 nädala jooksul pärast haigusnähtude taandumist.
Haigust põetakse sageli varjatud kujul, ilma haigussümptomiteta, seda enamasti lastel. Vereproov näitab vaid maksa­fermentide aktiivsuse tõusu. A-hepatiidi läbipõdemise järgselt jääb inimesele eluaegne immuunsus.
B-hepatiidi haiguspilt oleneb inimese vanusest ja immuunseisundist. Ligi kolmandikul  juhtudest võib hepatiit kulgeda ilma oluliste haigusnähtudeta, kuid ravita jäänud haigel on siiski oht jääda viirusekandjaks.
B-hepatiidi peiteperiood võib olla 30–180 päeva, keskmiselt 60–90 päeva. Sellele järgneb haiguse eelnähtude periood, mis kestab tavaliselt 2–7 päeva. Siis on tunnusteks nõrkus, palavik, isutus, iiveldus, kõhupuhitus, hellus parema roidekaare all, vahel ka lihas- ja liigesvalud. Kui sapp satub verre ja sealt edasi uriini, siis tüüpilisel juhul muutub perioodi lõpus uriin tumedaks, väljaheide heledaks. Silmavalged omandavad kollaka värvuse.
Haiguse eelnähtudele järgneb ikteruse ehk kollatõve faas, mis võib kesta 4–8 nädalat. Sel ajal süveneb naha ja limaskestade ikteerilisus ehk kollasus, mis esineb siiski vaid veerandil haigetest ja püsib mõne nädala. Tingituna sapphapete tõusust veres võib esineda naha sügelust.
Paranemisperiood kestab tavaliselt 2–6 kuud. On juhtumeid, kus B-hepatiit põhjustab ka kroonilist maksapõletikku. Täiskasvanuist võivad jääda krooniliseks viirusekandjaks 5% haigetest, kaks kolmandikku neist võivad haigestuda kroonilisse aktiivsesse hepatiiti.

Kuidas levivad teised hepatiidi tüübid? C-hepatiit levib samuti vere ja sekreetide kaudu nagu B-hepatiit. Kõige enam on viirust veres. Eriti on see levinud narkomaanidel ühiste süstalde kasutamisega. Seksuaalsel või teistel viisidel nakatumised on ka võimalikud, kuid võrreldes B-hepatiidiga on need nakatumisriskid väiksemad.
D-hepatiidi tekitajaks on deltaviirus, mis kuulub nn satelliitide hulka ja vajab paljunemiseks B-hepatiidi viiruse olemasolu. Levib see vere ja sekreetide kaudu.
E- ja F-hepatiidid levivad nagu A-hepatiitki fekaal-oraalsel teel.

Millisesse hepatiiti nakatutakse kõige sagedamini välismaale minnes? Reisil olles on oht nakatuda enim A- ja E-hepatiiti, sest need levivad fekaal-oraalsel teel ühelt isikult teisele või toidukaupade ja vee kaudu. Neid hepatiite leidub kogu maailmas, kõige enam aga arengumaades, kus hügieen on puudulik.

Kuidas ennetada hepatiiti nakatumist? Tähtis on täita hügieenireegleid ja tarbida kvaliteetset toitu ning vett. A-hepatiiti nakatumise vältimiseks on oluline täita nii isiklike kui ka üldisi hügieeninõudeid. See tähendab, et tuleb pesta käsi vee ja seebiga pärast tualetis käimist, enne toiduvalmistamist ja söömist. Kõik puu- ja juurviljad tuleb pesta jooksva vee all. Ülejäänud toitu peaks kuumutama, eriti liha, mune ja mereande. A- ja B-hepatiidiriski vähendamisele aitab kaasa ka vaktsineerimine, eriti nakatumise riskirühma kuuluvatel isikutel.
A-hepatiidi riskirühma kuuluvad isikud, kes reisivad hepatiidi suure levikuga riikides või on haige pereliikmed või hooldajad. Lisaks eelnevale veel meeshomoseksuaalid, süstivad narkomaanid, kroonilised maksahaiged, heitvee ja veevarustuse rajatiste töötajad.
B-hepatiidi puhul kuuluvad nakatumise riskirühma tööalaselt vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutuvad töötajad, näiteks tervishoiu ja päästeteenistuse töötajad, politseinikud ja otseselt vangidega kokku puutuvad vanglatöötajad. Veel peaksid hoolsamad olema lapsed ja täiskasvanud, kellel esinevad kroonilised neeruhaigused, kes saavad hemodialüüsi või haiged, kes vajavad plasma- ja vereülekandeid. Lisaks meeshomoseksuaalid, süstivad narkomaanid, prostitutsiooniga seotud isikud, HIV-positiivsed ja ägedasse või kroonilisse B-hepatiiti nakatunud isikute pereliikmed ja seksuaalpartnerid.

Nakatumise vältimiseks tuleb desinfitseerida või steriliseerida kõik meditsiini-instrumendid või iluteenuste vahendid. Peab vältima võõraste hügieenitarvete, eeskätt hambaharjade, raseerimisvahendite ja maniküüritarvete kasutamist. Seksuaalvahekorra puhul tuleb kasutada kaitsevahendeid.
C- ja D-hepatiidi puhul on samuti oluline vältida kokkupuudet nakatunud inimese vere ja sekreetidega. Ohtlikeks protseduurideks on tätoveerimine ja augustamine. Seksuaalsel teel nakatumise vältimiseks tuleb kasutada kaitsevahendeid.

Millised on võimalikud tüsistused ja prognoos? A-hepatiit kroonilist maksapõletikku ei põhjusta. Üksikutel juhtudel võivad olla ägenemisepisoodid paranemisperioodi jooksul.
B-hepatiidi haigetest võivad jääda viirusekandjateks 5% põdenuist, neist osa võib jääda põdema kroonilist aktiivset hepatiiti.
C-hepatiiti põdenuist tervistub 15–45%, ülejäänuil võib haigus muutuda  krooniliseks. Kroonilise C-hepatiidi kulg võib olla aeglaselt arenev. Maksatsirroos tekib 5–25%-l haigestunutest 25–30 aasta jooksul, seda soodustab alkoholi tarvitamine, ülekaalulisus koos maksasteatoosiga ja samaaegne HIV-infektsioon või B-hepatiit. Kroonilisest C-hepatiidist arenenud maksatsirroosi haigetel võib tekkida 1–3%-l haigetest maksavähk.

Millised on vaktsineerimise võimalused? Vaktsineerida on võimalik A- ja B-hepatiidi vastu. Vastavalt laste riiklikule immuniseerimiskavale vaktsineeritakse B-hepatiidi vastu vastsündinuid 1. elupäeval, 1. ja 6. elukuu lõpul. Samuti vaktsineeritakse täiskasvanuid, kellel on tööga seoses oht nakatuda B-hepatiiti.
A-hepatiidi vastu vaktsineeritakse lapsi ja täiskasvanuid, kellel on oht nakatuda. On olemas ka kombineeritud vaktsiin lastele ja täiskasvanutele, mis kaitseb nii A- kui ka B-hepatiidi vastu.

Äripäev
25. November 2015, 13:39
Vaata EST või RUS arhiivi