Esteetiline hambaravi nõuab eeltööd

Patsient on igemehaiguste tagajärjel kaotanud ülemised hambad. Taastatud hambaimplantaate, suprakonstruktsioon täiskeraamilisi kroone ja igemekeraamikat kasutades.
Patsient on igemehaiguste tagajärjel kaotanud ülemised hambad. Taastatud hambaimplantaate, suprakonstruktsioon täiskeraamilisi kroone ja igemekeraamikat kasutades.Foto: Kristo Ivanov
Ka Eestis on aeg jõudnud sinnamaale, et patsientide ootused hambaravile on üha kasvanud. Õnneks ja ka hambaarstide rõõmuks on möödanikku jäänud moeröögatuseks olnud esihammaste kuld- ja metallkroonid.

Selline esihammaste katmine kuld- või metallkroonidega oli aja ja mõjutuste märk, mis käis kaasas slaavlaste suurenenud invasiooniga Euroopa kultuuriruumi.
Ka praegu leidub maailmas hulganisti piirkondi, kus erinevatel rahvastikurühmadel on ilust meie mõistes sootuks isemoodi arusaam. See võib olla meile raskesti mõistetav, kuid kes oleme meie, et hukka mõista?
Üks selliseid piirkondi on Lõuna-Aafrikas asuv Kaplinn, kus hammastest ja sellega kaasnevatest omamoodi “ilu-traditsioonidest” on saanud põlvkondade pikkuse traditsiooniga suundumus.
Nimelt on sealsetel inimestel kombeks lasta eemaldada oma esihambad. Põhjuseid, miks seda tehakse, on mitmeid: mõni väidab, et näiteks tema vanaisa, kes oli kalur, sai esihammaste eemaldamise tagajärjel merel oluliselt valjemini vilistada; teised toovad põhjuseks, et suudlemine esihammasteta on tunduvalt köitvam; kolmandad väidavad, et nende naeratus on esihammasteta märkimisväärselt ilusam.
Siinkohal tsiteerin Kaplinna elanikku, kandku ta nime Mr X:” Ma arvan, et mul on palju ilusam naeratus ilma esihammasteta. Ma lasin need eemaldada aasta tagasi. Mu sõbrad ja perekond lasid samuti need eemaldada, nende naeratus on nüüd palju kenam. Ma sooviksin endale ka vähemalt ühte kuldhammast, kuid praegu on see minu jaoks liiga kallis.”

Eestis on eelistatud loomulikkus
Eesti ja eestlased on oma ilumeelelt õnneks tunduvalt konservatiivsemad ning eespool toodud ekstreemsusi mittehindavad. Pigem soovitakse, et hambad näeksid välja võimalikult loomutruud.
Meie õnneks on Eesti arstidel ja hambatehnikutel kasutada kõik kõige moodsamad materjalid ja oskused, et pakkuda kliendile võimalikult head tulemust.
Põhjuseid, miks hambaarsti juurde pöördutakse, on hulgem, kuid eeskätt asetan siinkohal põhirõhu just olukordadele, kus patsient tuleb arsti juurde sooviga muuta oma naeratus kenamaks, säravamaks ja tervemaks.
Arstidena peame me muidugi tagama alati lisaks esteetikale ka funktsionaalsuse, seega ka siin on alati oma piirangud ja reeglid, millest tuleb kinni pidada. Näiteks ei ole harvad juhused, kus patsient, saabudes vastuvõtule, loodab saada endale nt telerist nähtud Ameerika filmistaaride sarnast naeratust ja seda kõike võimalikult lühikese ajaga. Alati ei ole aga kiirustamine suurte ootuste puhul õigustatud.
Breketid pole vaid teismelistele
Kolmas valdkond, mida Eestis õnneks üha rohkem kasutatakse, on ortodontiline ravi ehk siis lihtsamalt öeldes hammaste ritta sättimine breketitega. Üha enam on murdumas müüt, et breketid on mõeldud ainult teismelistele. Minu enda patsientide seas on mitmeid tuntud avaliku elu tegelasi, kelle järkjärguline muutumine on toimunud üldsuse silme eest varjatult, kuna breketeid ehk hambaklambreid on tänapäeval võimalik hammastele asetada ka nii, et need jäävad nähtamatuks – kas siis valged keraamilised, hamba värvi breketid või teise variandina hammaste tagapinnale kinnitatavad hambaklambrid.
Hambumusanomaaliate korrigeerimisega tegelevad ortodondid, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe hambaarstiteaduse kraadi omandamise järel, olles läbinud 3aastase väljaõppe.
Miks on mõningatel juhtudel sellist võimalust vaja kasutada? Aga näiteks sellepärast, et kui hammaste kalle on väga suur, siis hamba lihvimisel krooni alla on kalde vähendamiseks vaja mõnikord hammas eelnevalt suretada ehk juureravida.
Kui ortodont on andnud hammastele õige kalde, võib suretamise vajadus puududa ning osal juhtudel on patsiendid ravi tulemusega nii rahul, et kroonimise vajadus puudub sootuks.

Iga inimene on eriline
Vastav teema on väga mahukas ning tuua lugejani kõiki detaile seetõttu ilmvõimatu. Eks ongi ju iga patsient eraldi indiviid ja ravile lähenemine ei käi alati raamatureeglite järgi. Meie kliinikutes töötavad nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tervishoiukõrgkoolis õppejõududena tegutsevad arstid kui ka erialaselt spetsialiseerunud hambaravispetsialistid, kelle omavahelises tihedas koostöös antakse endast parim, et saavutada patsienti maksimaalselt rahuldav lõpptulemus.

Tulemus eeldab üksteisemõistmist
Oluline on, et patsient ja arst mõistaksid teineteist raviprotsessis algusest lõpuni, sest mõnikord on patsientide ootused väga kõrged ning alati ei pruugigi olla võimalik 70aastasele patsiendile kinkida ka parima tahtmise juures 20aastase noore inimese säravvalget naeratust.
Üldjuhul võime siiski öelda, et tänapäevaste vahenditega on võimalik saavutada tulemust, mis on igati võrreldav ka mujal maailmas pakutava raviga.

Millised protseduurid eelnevad esteetilisele kroonimisele?

Variante, milliseid protseduure tuleb enne esteetilist kroonimist teha, on erinevaid ja arstina võin öelda, et selliseid “ideaalseid patsiente”, kelle soovide täitmisele saame kohe asuda, st alustada hammaste ettevalmistusega kroonimiseks juba pärast raviplaani koostamist, on vaid kaks kümnest.
Miks nii? Nimelt ei ole õige alustada kroonimisega kunagi enne, kui patsiendil on kontrolli alla saadud igemehaigused ja eemaldatud hambakivi. Selle lihtsa reegli vastu on paraku kerge eksida.

Minu põhjendus eeltööle on lihtne – kes meist tahaks rajada endale ilusat ja seejuures kulukat elamist lagunevale vundamendile? Just nii on ka hammaste ja hambaid ümbritsevate kudedega (igemed ja lõualuu).
Igemeravi on paraku tihti aeganõudev ning vajab ajas jälgimist. See aga ei ole patsientidele alati meeltmööda, kuna soovitakse kiiret muutumist, saamata aru eelneva ravi vajalikkusest tulemuse pikaealisuse seisukohalt.

Nimelt koosneb tõsise kroonilise igemehaigusega patsiendi ravi enamasti 2–4 visiidist, kus hambakivi ei eemaldata mitte ainult silmaga nähtavatelt hambapindadelt, vaid vaja on põhjalikku ladestuste eemaldamist ka igemepiiri alt, sest just seal tegutsevad kõige kurjakuulutavamad pisilased, kelle vilka elutegevuse käigus on igemed ja lõualuu pideva rünnaku all.

Eduka ravitulemuse saavutamiseks on vajalik osal juhtudel rakendada ka antibakteriaalset ravi tabletikuuri näol. Miks? Sest mitte ükski arst ei ole võimeline igemetaskust baktereid mehaaniliselt eemaldama.
Kui meil peaks nüüd ravitoolis olema patsient, kelle immuunsüsteem ei saa ise järelejäänud bakterite “hävitamisega” hakkama, on vaja nendele pisilastele lõpliku löögi andmiseks kasutada antibiootikume.

Sellise ravi efektiivsuse tõestas minu väga hea kolleeg, tunnustatud igemeravi eriarst Ene Renate Pähkla, kes eelmisel aastal kaitses arstiteaduskonna nõukogu ees oma doktorikraadi just sama temaatikat käsitledes.
Nüüd, kui arstipoolne töö on tehtud, ei ole kogu lugu veel sugugi lõppenud. Ideaalis jääb patsient jälgimisele kuueks kuuks, kus igakuiselt külastatakse oma raviarsti, jälgimaks ravi edukust ja püsivust. Siinkohal on arstist suurem roll püsiva tulemuse saavutamisel juba patsiendil, sest eduka ravi saladus peitub õigete ja korrektsete hügieenivõtete järgimises.
Nimelt, kui patsient hammaste eest korralikult arsti ettekirjutuste järgi ei hoolitse, on bakterite kiht kerge igemepiirile taas tekkima ning ravi ei pruugi vilja kanda.
Seega sõltub igemeravi edukus enim just kahe osapoole, arsti ja patsiendi, pühendunud ja kohusetundlikust koostööst.
Eestis tegelevad igemeraviga, nagu mujalgi maailmas, sellele erialale spetsialiseerunud igemeravi eriarstid ehk parodontoloogid.
Teine valdkond, millele enne hammaste kroonimist tuleb alati tähelepanu pöörata, on juurealuste võimalike põletike olemasolu ja nende likvideerimine enne kroonide asetamist. 

Võimalike põletike diagnoosimiseks laseb raviarst teha patsiendi hammastest röntgenülesvõtte. Patsiendid peavad arvestama võimalusega, et algselt krooni alla lihvitud elus hammas võib aja jooksul n-ö surra ning sellisel juhul võib tekkida kroonitud hamba juure alla põletik. Siin ei ole paslik otsida süüdlasi, kuna iga inimese hambad võivad erinevalt käituda. Oluline on mõista, et see ei tähenda kohe, et kogu töö kuulub mahakandmisele, sest juureravi saab vajadusel teha ka luues juurekanalile juurdepääsu hambale asetatud krooni kaudu.

Äripäev
25. November 2015, 14:24
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas