Diagnostika on ravi kavandamise alus

Ortodontilised digitaalsed mudelid.
Ortodontilised digitaalsed mudelid.Foto: Ortodontiakeskus
Diagnostilised protseduurid ja patsiendi läbivaatus annavad informatsiooni, mida analüüsides paneb arst diagnoosi ning koostab raviplaani. Otsuste tegemisel on oluline lähteandmete täpsus ja adekvaatsus.

Diagnostilised protseduurid ja patsiendi läbivaatus annavad informatsiooni, mida analüüsides paneb arst diagnoosi ning koostab raviplaani. Otsuste tegemisel on oluline lähteandmete täpsus ja adekvaatsus.
Diagnostilisi protseduure aitavad paremaks muuta pidevalt uuenev tehnoloogia ja meditsiinitarkvara. Areng tehnika vallas toob kaasa ka muudatusi hambakliiniku töövoos ning loob uusi spetsialiseerumisvõimalusi. Seega on kliiniku personali pidev täiendkoolitamine hädavajalik.

Alanud on digitaalröntgeni ajastu
Eduka hambaravi üks alustalasid on juba pikka aega olnud röntgeni kasutamine ravi erinevates etappides. Röntgenpilt annab olulist infot peaaegu igale hambaravispetsialistile, olgu siis tegemist ortodondi, juureraviarsti, kirurgi, implantoloogi, protesisti, parodontoloogi või hambaarstiga.
Lisaks üldisele luustruktuuride asendi ja arengu hindamisele on võimalik pildilt saada informatsiooni võimalike kaariese, põletike, tsüstide, lisahammaste, luu taandumiste, liigeseprobleemide kohta. Röntgenpilt on abiks ka riskide hindamisel.
Kuigi röntgeniprotseduuri põhiidee ei ole ajas oluliselt muutunud, on tarkvara areng, koonus-kiir tehnoloogia väljatöötamine ja digitaalsete sensorite kasutuselevõtt teinud protseduuri kiiremaks ning vähendanud kiirgusdoosi.
Järjest tähtsamal kohal ravi planeerimisel on 3D- (kolmemõõtmeline) röntgen. Võrreldes tavameditsiini kompuutertomograafia aparaadiga on 3D-röntgeniga saadav kiirgusdoos oluliselt madalam. Ülesvõte tehakse kindla näidustuse korral või keerulisemate protseduuride nagu näiteks implantatsioon, lõualuude kirurgia ettevalmistamiseks.

Sisuliselt on 3D-röntgeni puhul tegemist kiiresti kihtidena pildistatud röntgenpiltidega, mis tarkvaraliselt 3-mõõtmeliselt vaadeldavaks tervikuks liidetakse. Uuringu tulemusel saadud kujutisel on näha neid nüansse, mis 2D-pildil jäävad varjatuks. Spetsiaalsed tarkvaralised vahendid võimaldavad 3D-röntgeni baasil planeerida ning katsetada ravilahendusi.
Nii protesistid, ortodondid, implantoloogid kui ka hamba-laborid kasutavad oma töös ka mudeleid hammastest.

Digijäljendite ja digitaalse mudeli analüüsi lävepakul
Mudelid võimaldavad arstil teha teatud mõõtmisi, vaadelda hambaid ning kogutud info põhjal ravi planeerida ja ette valmistada.
Tehnika digitaalsete jäljen­dite võtmiseks ja tarkvara elekt­rooniliseks töötlemiseks on Eesti turul olnud juba mõned aastad. Neid 3D-printeri või CNC-freesiga kombineerituna kasutades on võimalustepõld lai.
Kui mujal maailmas on juba kliinikuid, kus on uus tehnoloogia täies mahus rakendust leidnud, siis Eestis on praegu pigem veel avastamise periood. Kindlasti eksisteerivad veel mõnda aega seni levinud jäljendi võtmise meetodid, kuid järjest enam kohtab digitaalset analüüsi.

Traditsioonilise hammastest jäljendi võtmise meetodi puhul vajutatakse jäljendmaterjal spetsiaalse vormi abil patsiendi hammastele ja hoitakse, sõltuvalt materjalist, 30 sekundit kuni 5 minutit liiku-matult. Jäljendi võtmine võib osutuda keeruliseks või sootuks võimatuks patsiendil, kellel on tugev okserefleks või tõsine paroprobleem.
Jäljendi saatmisel laborisse on väga oluline järgida täpselt transpordijuhiseid, et vältida keskkonnatingimustest või valest käsitlemisest tulenevaid võimalikke ebatäpsusi. Laboris valmistatakse jäljendi põhjal kipsmudelid.
Digitaalse jäljendi võtmisel kasutatakse intraoraalset (suusisest) skannerit. Protseduur on traditsioonilise meetodiga võrreldes patsiendile mugavam, tulemus oluliselt täpsem, ülesvõtted arhiveeritakse elektrooniliselt ning neid on lihtne vajadusel edastada. Erinevalt kipsjäljendist talletub digitaalse lahenduse puhul ka hammaste värv ning värvi üleminekud.

Fotod aitavad esteetikat planeerida
Fotod on arstile olulised töövahendid eelkõige esteetika planeerimiseks ja ravi jälgimiseks. Labori hambatehnikule, kes ei pruugi olla ise patsiendiga kohtunud, annab foto olulist visuaalset infot hammaste kohta. Fototehnika areneb pidevalt ja seetõttu vajab varustus hoolikat valikut ning oskuslikku kasutamist.
Kui peaks toimuma ka täielik diagnostilise protsessi digitaliseerumine, jäävad siiski  soovitud ravitulemuse saavutamise seisukohast kõige olulisemaks hambaarsti erialased teadmised, praktilised kogemused, käeline osavus ning pidev enesetäiendamine.
Nagu kõigis eluvaldkondades, pakuvad tehnoloogilised uuendused tänapäeval olulisi lisavõimalusi töö efektiivsemaks muutmiseks.
Ühest küljest on digitaalse materjali säilitamine, otsimine ja filtreerimine lihtsam ning kindlasti ka loodussäästlikum, samas teisalt esitab see üha suuremaid väljakutseid aga kliinikute IT-spetsialistidele.

Äripäev
25. November 2015, 15:03
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas