Insuldiennetus ja verevedeldajad

Ida-Tallinna Keskhaigla korraldatud südamenädalal aprillis rääkis haigla funktsionaaldiagnostika osakonna juht Heli Kaljusaar virvendusarütmiaga (AF) patsiendi insuldi­ennetusest.

Insuldi vältimine on oluline komponent AFi ravis. Kes aga on insuldist enim ohustatud? Doktor Kaljusaare sõnul on reegel, et mida vanem on inimene, seda suurem on ka risk saada insult. Riski kasv algab vanusest 65, kuid alates 75. eluaastast peaksid kõik AFiga patsiendid saama verd vedeldavaid ravimeid (antikoagulandid). “Perearst või eriarst peaks neil hindama tromboosiriski, selleks on arstidele abiks CHA2DS2-VASc skoor,” rääkis Kaljusaar.

Skoor aitab patsienti

Skoori maksimum on 9. Kui skooriga saadakse näiteks 4 punkti, siis on insuldi tõenäosus aasta jooksul peaaegu 10%. Kui CHA2DS2-VASc skoor on 6 punkti (näiteks üle 75aastane naispatsient, kellel on hüpertoonia ja on põdenud insulti), siis iga viies sarnase riskiprofiiliga inimene saab aasta jooksul insuldi, tutvustas Kaljusaar skoori. Skoor 2 on piir, millest alates peaks määrama patsiendile antikoagulantravi, mitte enam aspiriini. “Kui skoor annab nulli, siis antikoagulantravi ega aspiriinravi näidustatud ei ole, aga skooriga 1 saab otsustada, kas valikus on aspiriin või juba antikoagulant, eelistades antikoagulanti,” selgitas ta. Aspiriini soovitatakse juhul, kui antikoagulantravi mingil põhjustel kasutada ei saa.
Arst peab hindama ka patsiendi veritsusriski, mille hindamiskriteeriumid on keerukad. Selleks on loodud HAS-BLEDi skoor, millel alates näitajast 3 on kõrge veritsusrisk ja arst peab patsienti senisest hoolikamalt jälgima, tegema sagedamini analüüse.


Ravimite koostoime loeb
“See, kas on vaja antikoagulantravi, sõltub patsiendi insuldi- ja veritsusriskist,” rääkis Kaljusaar. “Neile, kel on ägedad verejooksud, ei saa määrata samal ajal antikoagulantravi. Vastunäidustuseks on ka see, kui patsient ei tee arstiga koostööd. Toimib vaid see ravim, mis sisse võetakse,” rõhutas arst.
Kardioversiooni ehk südame rütmipaneku puhul on oluline märkida, et kui veel ei olda antikoagulantravi peal, võib kardioversiooni teha 48 tunni jooksul rütmihäire tekkimisest.
“Kui ei teata, millal rütmihäire tekkinud on, tuleb enne teha kolm nädalat efektiivset verd vedeldavat ravi antikoagulandiga,” jätkas arst. Ravi korral Marevaniga tuleb iga nädal mõõta patsiendi INRi, mis näitab vere hüübivusvõimet ja aitab hinnata ravi efektiivsus. Haigetel on selleks välja antud nn Marevani pass.
Ravi korral Marevaniga peab INR olema vahemikus 2,0–3,0 vähemalt kolm nädalat.
Enne kardioversiooni võib alternatiivina Marvanile kasutada uusi antikoagulante, mis on kindlas annuses võetavad ravimid ja analüüse ei pea nii sagedasti tegema.
Kindlasti ei tohi unustada ravimit õigel ajal sisse võtta, muidu pole verd vedeldav toime piisav.


Ravimidoosid on isiklikud
Verevedeldusravi on Kaljusaare sõnul eluaegne, sest rohkelt esineb haigushooge, mida inimene ise ei tunnetagi.
“Tromb tekib sagedasti südame vasaku koja kõrval, võib sealt liikuma hakata ja jõuda aju arteritesse,” lausus ta. Selline tromb põhjustab reeglina väga raske insuldi. “Seda saab lõhustada nelja tunni jooksul, vastasel korral jääb inimene enamasti invaliidiks ja voodihaigeks,” kõneles ta.
Marevan on olnud kasutusel juba 60 aastat ja on arsti kinnitusel väga tõhus ravim. Insuldiriski vähendab see kuni 68%. Kuid tõhus on see õiges annuses ja igal patsiendil on oma doos, jätkas Kaljusaar. Mõnel läheb vaja pool tabletti, mõnel isegi viis. Ravimi toimet mõõdetakse INRi järgi. Seetõttu on Marevani pass väga tähtis. “Kui INR on alla kahe, on “veri paks”, ravim ei toimi piisavalt. Kui on üle kolme, on “veri liiga vedel” ja doosi tuleb vähendada,” selgitas Kaljusaar.
Marevaniga ravimisel on ka puuduseid. See annab paljude ravimitega, ka käsimüügiravimitega, samal ajal kasutades koostoimeid. See mõjutab INRi nagu ka söök: roheline toit nagu kapsas, kurk, sibul. Toidu kogused peavad olema iga päev ühesugused, ja kurk tuleks näiteks koorida. “Ikka, kui kevaditi-suviti tuleb suvilast värske kraam, lähevad INRi näidud paigast ära,” rääkis Kaljusaar.
Marevan-ravi alguses tehakse vereanalüüs 2–3 korda nädalas. Edasi kord nädalas ja hiljem kord kuus. Ebastabiilse INRi puhul tuleb seda sagedamini määrata ja vahel ei saagi Marevani kasutada. Mõnel viib isegi pool tabletti vere nii vedelaks, et protsess on kontrollimatu. Neile ongi uued antikoagulandid.

Äripäev
25. November 2015, 11:03
Vaata EST või RUS arhiivi