Kas kõrge päikesekaitse faktor kaitseb nahka kiirguse eest paremini?

USAs New Jerseys asuva Sloan-Ketteringi Vähikeskuse dermatoloogilise kirurgia ja dermatoloogia üksuse juht doktor Steven Q. Wang rõhutab portaalis skincancer.org, et päikesepõletusi vältides võivad väga kõrge päikesekaitse faktoriga kaitsevahendid tekitada eksliku uskumuse, et päikese käes võib viibida tavapärasest kauem.

Kas kõrge PKFiga (päikesekaitse faktor) päikesekaitsevahend kaitseb nahka kiirguse eest igal juhul paremini kui madala PKFiga päikesekaitsevahend? Kui kõrge faktor tuleks valida?
Kõrge PKFiga päikesekaitsevahendid peaksid tagama parema kaitse päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse (UV-kiirguse) eest, mis on seotud enamiku nahavähi juhtudega, aga ka naha enneaegse vananemise ja silmakahjustustega. Kuid vastus ei ole siiski nii lihtne.
UV-kiirgus jõuab Maale UVB ja UVA kiirtena. UVB-kiirgusel on nahavähi tekkes peamine roll ning PKF on seotud eelkõige UVB-kaitsega, mida päikese­kaitsevahend pakub. Seega võib kõrgem PKF aidata: päikesekaitsevahend, mille PKF on 15, blokeerib 93 protsenti UVB-kiirgusest, päikesekaitsevahend PKFiga 30 aga peaaegu 97 protsenti.
Lisaks sellele annab kõrgem PKF-väärtus teatud kaitse­puhvri, sest tarbijad ei kasuta tavaliselt piisaval hulgal päikesekaitsevahendit.
PKFi hindamiseks kannavad katsetajad naha ühele ruutsentimeetrile kaks milligrammi päikesekaitsevahendit. Kuid igapäevaelus kasutab enamik inimesi üksnes kogust, mis vastab 0,5 milli­grammile naha ruutsentimeetri kohta. Seetõttu on tegelik PKF, mille nad saavutavad, ligikaudu 1/3 sildile märgitud väärtusest.
Vaatamata neile eelistele on väga kõrge PKFiga toodete kasutamisel ka oma miinused. Esiteks annab PKF üle 50 (mis blokeerib ligikaudu 98 protsenti UVB kiirgusest) ainult minimaalselt suurema UVB kaitse. Teiseks, kuigi UVA kaitse on samuti oluline (UVA ei kiirenda üksnes naha vananemist, vaid aitab nahavähi tekkele kaasa ja võib isegi olla selle otseseks põhjustajaks), puudutab PKF enamasti vaid UVB kaitset.
Inimesed, kes kasutavad kõrge PKFiga päikesekaitsevahendit, võivad küll vältida põletusi (UVB on päikesepõletuse peamiseks põhjuseks), kuid ilma UVA kaitseta koostisaineteta võib neile sellest hoolimata mõjuda suurel hulgal nahka kahjustavat kiirgust.
Sellise stsenaariumi vältimiseks on Euroopas ja Austraalias võetud vastu UVA hindamise juhised ja mõõtestandardid ning seadnud päikesekaitsevahendite PKFi ülempiiriks 50+.
USA Toidu- ja Ravimiamet võib teha sama, kuid pole veel seni teinud.
Väga kõrge PKFiga tooted võivad ühtlasi tekitada inimestes seisukoha, et nad ei pea rakendama teisi kaitsemeetodeid nagu näiteks varjus viibimist ja kaitsva rõivastuse kandmist.
Päikesepõletusi vältides võivad väga kõrge PKFiga päikesekaitsevahendid tekitada eksliku turvatunde, viies tarbijad eksiarvamusele, et nad võivad kauem päikese käes viibida. Päikesekahjustus (näiteks UVA kahjustus) võib tekkida ka ilma nahapunetust põhjustavate UV-kiirguse doosideta ning isegi parimaid päikesekaitsevahendeid tuleks pidada üksnes üheks oluliseks osaks põhjalikumast päikesekaitse süsteemist.
Nii UVB kui ka UVA kaitse kasutamine on äärmiselt oluline. Inimestele, kes soovivad tõepoolest teada, “kui kõrge faktor tuleks valida”, soovitan ma kasutada tooteid, mille PKF on vähemalt 30, kuid mitte kõrgem kui 50.
Peale PKF väärtuse 30+ peaks päikesekaitsevahend sisaldama kombinatsiooni järgmistest UVA kiirgust blokeerivatest koostisainetest: tsink­oksiid, titaandioksiid, avobensoon, ekamsuul ja oksübensoon.
Päikesekaitsevahendeid, mis tagavad nii UVA kui ka UVB kaitse, võib nimetada multispektraalseteks, laia spektriga või UVA/UVB kaitsega vahenditeks.

Äripäev
25. November 2015, 11:43
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas