Vananemine toob kaasa muutused luudes ja lihastes

Füüsiline tegevus on hea viis lihaste, liigeste ja luude tervise säilitamiseks.
Füüsiline tegevus on hea viis lihaste, liigeste ja luude tervise säilitamiseks.Foto: Scanpix
Muutused rühis ja kõnnakus on vanuse kasvades sama tavalised kui naha ja juustega toimuvad muutused.

Luustik on keha tugiraamistik ja liigesed on piirkonnad, kus erinevad luud kohtuvad ning võimaldavad luustikul liikumiseks paindlik olla. Liigeses luud teineteisega otseselt kokku ei puutu. Selle asemel moodustab nende vahelise polstri liigeses asuv kõhr, sünoviaalsed membraanid liigese ümber ning vedelik.

Lihased annavad kehale liikumiseks jõudu ja tugevust. Koordinatsiooni juhib aju, kuid seda mõjutavad lihastes ja liigestes toimuvad muutused. Muutused lihastes, liigestes ja luudes mõjutavad rühti ja kõnnakut ning põhjustavad nõrkust ja liikumise aeglustumist.

Füüsiline vorm muutub

Kui inimesed vananevad, väheneb luutihedus, eriti naistel pärast menopausi, mil luud kaotavad kaltsiumi ja muid mineraale.

Lülisammas koosneb luudest, mida nimetatakse lülideks. Luude vahel on geeljas padjand ehk ketas. Kere keskosa muutub lühemaks, kui kettad järk-järgult kuivemaks ja õhemaks muutuvad. Peale selle väheneb lülide mineraalisisaldus, mille tulemusena iga luu peenemaks muutub. Lülisammas kõverdub ja surutakse kokku.

Pöiavõlv lameneb, põhjustades keha pikkuse kerget vähenemist. Käte ja jalgade toruluud võivad küll mineraalide sisalduse vähenemise tõttu hapramad olla, kuid nende pikkus ei muutu. Sellepärast tunduvad käed ja jalad lühenenud kerega võrreldes pikemad. Liigesed muutuvad jäigemaks ja vähem painduvaks. Liigeste vedelikusisaldus võib väheneda ning kõhred võivad hakata hõõrduma ja murenema. Mõnede liigeste sisse ja ümber võivad ladestuda mineraalid (lupjumine). See on eriti levinud õlas.

Puusa- ja põlveliigestes võib alata liigesekõhre taandareng. Sõrmeliigestes väheneb kõhresisaldus ja luud paksenevad pisut. Sõrmeliigeste muutused on rohkem levinud naistel ja need võivad olla pärilikud. Mõned liigesed, nagu näiteks pahkluu, muutuvad vananedes tavaliselt väga vähe.

Rasvavaba kehamass väheneb, osaliselt lihaskoe vähenemise tõttu (atroofia). Lihaste muutuste kiirus ja ulatus näib olevat geneetiliselt sõltuv. Lihastes toimuvad muutused algavad meestel tihti 20ndates ja naistel 40ndates eluaastates.

Lihaskoes ladestub lipofustsiin (eaga seotud pigment) ja rasv. Lihasekiud tõmbuvad kokku. Lihaskude taastub aeglasemalt ning kadunud lihaskude võib asenduda kõvema fibroosse sidekoega. Kõige rohkem on seda märgata kätes, mis võivad välja paista kõhnad ja luised.

Lihaskoe muutused koos normaalsete vananemisest tingitud närvisüsteemi muutustega põhjustavad lihaste toonuse ja pinguldumisvõime vähenemist. Vananedes võivad lihased muutuda jäigaks ja kaotada toonust isegi regulaarsest füüsilisest tegevusest hoolimata.

Väsimus on kiire tulema

Luud muutuvad hapramaks ja võivad kergemini murduda. Üldpikkus väheneb, eelkõige kere ja selgroo lühenemise tõttu.

Liigesestruktuuride nõrgenemise tulemuseks võib olla põletik, valu, jäikus ja deformatsioonid. Liigeste muutused mõjutavad peaaegu kõiki eakaid inimesi, põhjustades erinevaid probleeme alates kergest jäikusest kuni raskekujulise artriidini.

Rüht võib tõmbuda rohkem kühmu ning põlved ja puusad muutuda kõveramaks. Kael võib kaldu vajuda, õlad kitseneda ja vaagen laieneda.

Liikumine aeglustub ja kõnnak muutub aeglasemaks ja samm lühemaks. Samuti võib kõnnak muutuda ebakindlaks ja käed liiguvad seejuures vä- hem. Eakad inimesed väsivad kiiremini ja neil on vähem energiat.

Muutuvad ka jõud ja vastupidavus. Lihasmassi vähenemine vähendab jõudu. Lihaskiududes toimuvad muutused võivad aga vastupidavust mõ- nikord isegi suurendada.

Vananevad sportlased, kelle süda ja kopsud on terved, võivad avastada, et nende suutlikkus paraneb olukorras, mis nõuab vastupidavust, väheneb aga olukorras, kus on tarvis lühikest kiiret pingutust.

Osteoporoosi tekkimine on levinud probleem, eriti eakamatel naistel. Luud murduvad kergemini ning lülisamba lülide kokkusurumisest tingitud mõrad võivad tekitada valu ja vähendada liikumisvõimet. Lihaste nõrkus soodustab väsimust, üldist nõrkustunnet ja tegutsemisvõime vähenemist. Liigeseprobleemid on äärmiselt levinud ja võivad varieeruda kergest jäikusest piinava artriidini. Suureneb vigastuste oht, sest kõnnaku muutused, ebakindlus ja tasakaalu kaotamine võivad põhjustada kukkumisi.

Reageerimine aeglustub

Mõnel eakal võivad väheneda ka refleksid. Kõige sagedamini põhjustavad seda muutused lihastes ja kõõlustes, mitte närvidega seotud muutused. Esineda võib põlve või pahkluu reaktsiooni vähenemist. Mõned muutused, nagu näiteks positiivne Babinski refleks, ei ole vananemise normaalne osa.

Tahtmatud liigutused (lihaste tõmblemine ja väikesed liigutused, mida nimetatakse fastsikulatsiooniks) on eakate hulgas tavalisemad. Vähe või üldse mitte liikuvatel eakatel inimestel võib esineda nõrkust või ebanormaalseid aistinguid (paresteesiaid). Inimestel, kes ei suuda ise liikuda või füüsilise tegevuse käigus lihaseid venitada, võib esineda lihaste kontraktuure.

Õige toit hoiab luustikku

Füüsiline tegevus on üks parimaid viise lihaste, liigeste ja luude probleemide ilmnemise aeglustamiseks või vältimiseks. Mõõdukas füüsiliste harjutuste programm võib aidata teil jõudu, tasakaalu ja paindlikkust säilitada. Füüsiline tegevus aitab luid tugevana hoida. Enne uue füüsiliste harjutuste programmiga alustamist konsulteerige aga kindlasti arstiga.

Oluline on ka korralikult tasakaalustatud toidusedel, mis sisaldab piisaval määral kaltsiumi. Naised peavad vananedes eriti selle eest hoolt kandma, et nad saaksid piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini. Meno pausijärgsed naised ja üle 65aastased mehed peaksid manustama 1200 mg kaltsiumi ja 400–800 rahvusvahelist ühikut D-vitamiini päevas. Kui teil on osteoporoos, siis küsige arstilt nõu retseptiravi võimaluste kohta.

Äripäev
24. November 2015, 12:09
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas