Suhkruhaige vajab ka haiglas täisväärtuslikku toitu

Diabeedi puhul tuleb tähelepanu pöörata patsiendi õigele toitumisele juba haiglas viibimise ajal, rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi dieediarst Liidia Kiisk Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku konverentsil.

Tasakaalustatud toitumine ja kompleksne ravi aitavad aeglustada tüsistuste tekkimist.

Haiglatoitude menüüde ja toitainelise koostise analüüsid on näidanud, et toiduenergia saamine kilokalorite tasemel haiglas küll tagatakse, kuid sageli ei pöörata tähelepanu põhitoitainete ning mineraalide ja vitamiinide sisaldusele.

Kiisk rõhutas, et haiglaravil olevate diabeetikute menüüde variandid, söögiajad ja toidukogused peavad olema korrapärased, kuna kogu päeva vältel süstitud insuliin peab hoidma veresuhkru ühtlasel tasemel. Erivajadustega haigetele määratakse toitumisalasel nõustamisel personaalne menüü koos raviarstiga.

Menüü tugineb juhistele

Paljude haigusrühmade puhul arvutatakse patsiendi energiavajadus isegi koefitsiendiga 1,2– 2,0. Kiisk rõhutas, et haiged vajavad optimeeritud täisväärtuslikku toitu, mis on rehkendatud toitumisprogrammi põhiselt, dokumenteeritud, tehnoloogiliselt õigesti valmistatud ja ka hästi serveeritud.

Ravitoitlustamise puhul lähtutakse eelkõige tervisliku toitumise põhimõtetest. Menüüde koostamise aluseks on võetud toidupüramiid ja Eesti toitumis-ja toidusoovitused. Lisaks võetakse arvesse konkreetseid ravijuhendeid, mis arvestavad toitumisalaseid teaduspõhiseid seisukohti.

“Praktika näitab, et kui erinevate kliinikute peale on tuhat voodikohta, siis keskeltläbi 25% nendest haigetest vajavad ravitoitlustamist, teised võivad olla tavatoidul,” rääkis Kiisk. Ta tõi näiteks kergendatud dieedid, mille puhul on menüüst välja jäetud raskesti seeditavad või mittesoovitavad toiduained. Lisaks saab vajadusel toite valmistada pü- reestatud kujul, vedela või pehme konsistentsiga nende haigete jaoks, kellel on probleeme näiteks hammastega või neelamisega.

Hea toit toetab paranemist

Eraldi tuuakse dieetide süsteemis välja diabeetikute toidud, mille puhul on toidukoguste kohta ja toiduportsjonites sisalduvate süsivesikute hulga kohta vaja rohkem arvutusi teha.

Menüüsid rikastatakse lisatoiduga, mida kliiniku osakonna töötajad saavad ise konkreetsele patsiendile määrata ja tellida. Ka saab patsientidele pakkuda personaalset nõustamist, kui see raviarsti hinnangul vajalik on. Kiisk märkis, et haigla teenindav personal paneb tähele, kas haige sööb või ei söö ning nad saavad tellida sellest lähtuvalt ka lisatoitu või teha ettepanekuid personaalse menüü koostamiseks. “Haige, kes sööb hästi, ka paraneb paremini,” rõhutas Kiisk. 

Mitu eri tüüpi ravidieete

Dieetide süsteemis tuuakse välja kaheksa põhinimetust: kergendatud baasdieet, piimavaba dieet (laktoosivaene), mage dieet, kiudainerikas dieet, valgurikas dieet, valguvaene dieet, puriinivaene dieet ja jäägivaene dieet. Mõnikord on vaja kombineerida erinevaid dieete, lähtudes kliinilise toitmise näidustustest või patsiendi enda toitumisharjumuste omapärast.

Kiisk selgitas, et selleks, et köögi tööd mitte liialt keeruliseks muuta, püütakse sama päeva sees teha köögis toite, mida saab erinevate dieetide tarbeks omavahel kokku panna. Plaanmenüüd koostatakse tava- või dieettoidust lähtuvalt, arvestades toitude sobivust ka dieettoiduna.

Rääkides konkreetsemalt diabeetikute ravitoitumisest, tõi Kiisk välja, et tasakaalustatud toitumine ja kompleksne ravi on suunatud diabeedi riskiteguritele: patsiendi toitumisharjumused, elustiil, ülekaal, kehatüve rasvumus, kõrge kolesteroolitase, suitsetamine, alkoholi tarbimine, vähene liikumine.

Stabiilne normilähedane veresuhkrutase aitab aeglustada diabeedi tüsistuste progresseerumist (gangreen, insult, infarkt, kroonilised südame- ja neeruhaigused, närvisüsteemi kahjustused).

Diabeetikutele on koostatud neli erinevat menüüde varianti, mis eristuvad päevas ette nähtud süsivesikute, valkude ja rasvade hulga ja toidukoguste poolest. Kiisk tõi välja, et kui tervel inimesel on päevane süsivesikute vajadus 350 g, siis diabeetikute dieedis on ette nähtud keskmiselt ööpäevas kas 300 g, 200 g, 250 g või 150 g süsivesikuid päevas. Kõige enam kasutatakse varianti, kus süsivesikute ööpäevane sisaldus on keskmiselt 250 g. Ülekaalulistele või rasvunud patsientidele on näidustatud kõige madala energia ja süsivesikute sisaldusega dieedi variant, ööpäevas keskmiselt 1500 kcal ja 150 g süsivesikuid. Kiisk lisas, et selline paindlik dieetide süsteem aitab patsiendil haiglas veedetud nädalate jooksul reeglina ka oma toitumist korrigeerida ja veresuhkru taset stabiliseerida.

Tasakaalus toidulaud

Diabeedi puhul ette nähtud keskmine valgusisaldus moodustab 10–20% energiast, süsivesikud keskmiselt 45–50% energiast. Rasvad peaksid moodustama keskmiselt 25– 30% energiast, millest küllastunud rasvhappeid on alla 10%, monoküllastumata rasvhappeid 10–15% ja polüküllastumata rasvhappeid 5–10% toiduenergiast. Vedeliku tarbimine peaks olema keskmiselt 28– 35 ml/kg kehakaalu kohta, sealhulgas kaks-kolm klaasi võiks olla joodud veena. Ööpäevane soola vajadus on naistel 5 g ja meestel 6 g.

Toit ja liikumine käsikäes

Menüüde koostamisel ja toitumisharjumuste korrigeerimisel on oluline toiduanamnees.

Ambulatoorse patsiendi nõustamisel on hea võtta aluseks toitumispäevik või kolme päeva menüü, kuhu on täpselt märgitud söödud toitude nimetused, piimatoodetel rasvaprotsent, toidukorrad ja -kogused. Oluline on küsida ka perekonna toitumistraditsioonide ja patsiendi enda toitumisharjumuste kohta: millised on tema lemmiktoidud, toitude ja jookide tarbimise sagedus, toidukordade arv päevas. Oluline on teada patsiendi sotsiaalmajanduslikku olukorda, seda, kui palju saab ta päevas toidule raha kulutada ja kes talle toidu valmistab. Oluline on igapäevane kehaline koormus kestvusega vähemalt 30 minutit.

Kiisk viitas ka Tervise Arengu Instituudi poolt loodud kodulehele www.nutridata.ee, mis võimaldab oma toitumist jälgida, sisestada menüüsid ja teha arvutusi ühe toidu, toidukorra või päeva tasandil ning võrrelda saadud tulemusi tervele inimesele soovituslike keskmiste toitumisnormidega. Andmebaas on koostatud terve inimese vajadustest lähtuvalt ning diabeetikud vajavad selle kasutamisel lisateavet, kuid üldiselt õpivad nad arsti sõnul kiiresti oma menüüsid selles keskkonnas arvutama.

Äripäev
24. November 2015, 11:56
Vaata EST või RUS arhiivi