Sporditraumade ABC

Kui võrrelda sporditraumasid omavahel, siis kõige tihedamini tekivad alajäsemete traumad.
Kui võrrelda sporditraumasid omavahel, siis kõige tihedamini tekivad alajäsemete traumad.Foto: Scanpix
Spordis ja kehakultuuris on paljude positiivsete mõjude ja emotsioonide kõrval ka probleeme, millest üks suuremaid on traumade esinemine. Sport on pingeline ja aktiivne tegevus, mis on seotud ekstreemsituatsioonidega ning nõuab head tervist.

Kõrgeid sportlikke tulemusi saavutab ainult terve sportlane.

Et sport ja kehakultuur võimaldaks inimesel tervist edendada, mitte kahjustada, on vajalik järgida teatud tingimusi. Nendeks on füüsilise ja emotsionaalse ülepinge puudumine, normeeritud ja optimaalne treeningukoormus, sportliku ja tervisliku eluviisi järgimine ning tasakaalustatud toitumine.

Vigastuseks või traumaks nimetatakse välisfaktorite (mehaanilised, füüsilised, keemilised, elektrilised jne) mõ- ju organismile, mis kahjustab selle terviklikkust, lõhub kudede ehitust ja muudab normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimist.

Kõikide spordivigastuste seas tekib enim lihaste ja sidemete vigastusi raskejõustikus, kergejõustikus ja võimlemises. Sidemete venitused ja rebendid on sagedased maadluses, kerge jõustikus, sportmängudes ja poksis. Luumurde saadakse tihedamini hokis, poksis, mäesuusatamises ning jalgpallis. Haavad ja nihestused tekivad sagedamini jalgrattaspordis ning uisutamises.

Kui võrrelda sporditraumasid omavahel, siis kõige tihedamini tekivad alajäsemete traumad. Nende hulgas langeb suurim vigastuste arv põlve- ja hüppeliigestele. Sportvõimlemises tekivad tihedamini õlavöö ja ülajäseme traumad – 70% kõikidest traumadest.

Alajäsemete vigastused on sagedasemad kergejõustikus, sportmängudes, suusaspordis – kõigist vigastustest moodustavad need 66%. Pea ja näo traumasid on poksis 65%. Ülajäseme vigastustest on sõrme- ja randmevigastusi võrkpallis, käsipallis ja korvpallis 80%. Tennises küünarnuki vigastusi 70%.

Kõikidest traumadest moodustavad põlve- ja hüppeliigese probleemid jalgpallis ja võrkpallis näiteks 48%.

Sporditraumadest tekivad kõige sagedamini keskmise raskusega traumad.

Trauma on sportlase jaoks väga suur psühholoogiline ja füüsiline katsumus, mis jätab väga negatiivse ning sügava jälje psüühikasse ja tervisesse. Raskete astmete traumad lõppevad 8–10%-l täieliku töövõimetuse ja invaliidsusega.

Sporditraumade ennetamine nõuab detailset põhjuste uuringut ja neid põhjuseid peaks olema analüüsinud sportlane ise, aga teinud seda ka koos arsti ja treeneriga, et edaspidi mõjufaktoreid vältida ja ära hoida traumade kordumist tulevikus.

Terviserikkeid põhjustavad faktorid

  • Organisatoorsed probleemid: nõrk treeningudistsipliin (ei järgita treeneri juhiseid); vale koormuse jaotamine; treeningu pikkus ei vasta vanusele ega füüsilistele võimetele; vead harjutuste sooritamise tehnikas, mängureeglite mittetundmine.
  • Ebakvaliteetne spordiinventar või sportimistingimused: katkised või purunemisohtlikud trenaþöörid; mittekõlblikud konstruktsioonid; vananenud või vastavaks spordialaks mittekõlblik spordiinventar; ventilatsiooni puudumine.
  • Ilmastikuolud: raskete ilmastikuolude mittearvestamine riietuse ja jalanõude valikul.
  • Turvalisuse eiramine spordipaikade hooldamises: ohutustehnika eiramine (matid, kaitsmed, kaitserihmad); võõrkehad ja muud spordikonstruktsioonid väljakutel; õppetunnis harjutuste läbiviimine libedatel pindadel; soorituse ajal julgestamise eiramine.
  • Meditsiiniliste nõuete rikkumine: treeningutel ja võistlustel osalemine haigena; raviperioodi eiramine; arsti ettekirjutuse rikkumisel võistlustel osalemine.
  • Enda võimete ülehindamine ja reeglite rikkumine: väsimuse mittetunnetamine; vale koormus; spordidistsipliini rikkumine võistlustel (vajalik on range võistlusmääruste järgimine ja teiste sportijatega arvestamine ning nende austamine); sportides ohtlike esemete kandmine (ketid, prillid, sõrmused, kõrvarõngad); harjutuse sooritamine vale tehnikaga; ülekaal; võistlus- või treeningueelse soojenduse puudulikkus; venitusharjutuste mittesooritamine.

Allikas: sisekaitse.ee

Äripäev
24. November 2015, 12:23
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas