Personaalmeditsiin võimaldab täpset ennetust

Perearst Diana Ingeraineni sõnul tuleks mõjutada eelkõige Eesti inimeste tervisekäitumist ja eluviisi valikuid.
Perearst Diana Ingeraineni sõnul tuleks mõjutada eelkõige Eesti inimeste tervisekäitumist ja eluviisi valikuid.Foto: Raul Mee
Juunikuu teisel nädalal Tallinnas toimunud personaalmeditsiini teemat käsitlenud konverentsil tõi Eesti Perearstide Seltsi juht Diana Ingerainen välja, et on vale anda patsientidele sõnum, nagu geeniinfo oleks kõike muutev abivahend.

Kõige olulisemaks jääb ikkagi inimese enda käitumise muutmine.

“Me peame välja mõtlema, mis see on, mis juurde tuleb, et me ei annaks valeootusi,” rõhutas doktor Ingerainen tänavu käivituvale personaalmeditsiini tervishoius rakendamise pilootprojektile viidates. Ta tõdes, et ka juba olemasolevaid teadmisi ei ole suudetud kõige paremini patsientideni viia ja mõjutada nende käitumist nii, et selle läbi väheneks risk haigestuda.

Praktiseeriva perearstina näeb ta oma igapäevases töös inimesi, kel on ülekaalulisus, kõrge vererõhk, kõrge veresuhkur. “Nüüd ma olen juba nii kaua arst olnud, et ma näen ka tüsistusi, mis tekivad, kui ei muudeta oma käitumist,” ütles ta.

“Ma kardan, et kui me anname sõnumi, et nüüd tuleb juurde veel midagi sellist, mis aitab tervist hoida ja haigust vältida, siis see ei ole õige. See, mida me mõjutada tahame, on ikkagi käitumine, eluviisid,” selgitas Ingerainen. Geeniandemete lisandumine praegusele infole on tema hinnanguil vä- ga positiivne, aga tehete järjekord peab olema õige. Esimene asi on andmete kogumine kvaliteetselt ja nii, et arstkond saaks neid kasutada.

Kardioloogia arst-resident Eno-Martin Lotman lisas, et geneetiline info ei tohiks saada lihtsalt üheks lisatükiks suures infomüras, mis arsti igapäevases töös nagunii on.

“Kogu info, mis patsiendi kohta on aastate jooksul kogunenud, on siiani väga killustunud ja kasutamata. Kui patsiendi jaoks on aega vaid 20 minutit, siis see, et kuskil on veel 1,5 aastat tagasi tehtud geenitest, ei jõua lihtsalt arstini,” rõ- hutas Lotman.

Esimene asi, mis tema hinnangul tuleks lahendada, on töövahendi loomine, mis võimaldaks arstil infot tõhusamalt kasutada.

Pilootprojekti kavandatud eelarve aastateks 2015–2018 on suurusjärgus 16 miljonit eurot. Käesoleva aasta sügiseks valmib projekti täpsustatud tegevus- ja rahastuskava.

Sotsiaalministeeriumi eteenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo tõi välja, käivitatav pilootprojekt on keskmisest keerukam.

Aaviksoo märkis, et projektiga käivad kaasas ka koolitused arstidele, kelle ülesanne saab tulevikus olema geeniinfo selgitamine ja riskidest rääkimine oma patsiendile.

Ta lisas, et Eestis ei ole personaalmeditsiini vaja mitte üksnes inimestele nende tervise parandamiseks, vaid ka teadusarendusele ja ettevõtlusele üldisemalt, et luua siin teadlastele ja ettevõtjatele võimalused, mida mujal ei ole.

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu juht Andres Metspalu leidis samuti, et Eestil on praegu valida, kas liikuda innovatsiooni esirinnas või oodata, et teised kogu töö ära teeksid ning siis ise valmisprodukte ostma hakata.

Inimesed ja farmaatsiatööstus kogu maailmas on geeniinfo olulisuse juba ära tabanud, kinnitas Metspalu.

Äripäev
24. November 2015, 10:29
Vaata EST või RUS arhiivi