Kuidas põgeneda melanoomi eest

Melanoom esineb sagedamini
heledanahalistel inimestel.
Melanoom esineb sagedamini heledanahalistel inimestel.Foto: Scanpix
Viimase sajandi jooksul on nahavähist saanud valgete inimeste seas kogu maailmas võimas, kuid vähetuntud epideemia, ja nii on nahakasvajad kõige sagedamini esinevad vähivormid.

Maailmas diagnoositud kõikidest vähijuhtudest on iga kolmas nahavähk. Eestis registreeritakse aastas umbes tuhat esmast nahavähi juhtu, nendest umbes 130 on melanoomi esmasjuhud.

Kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80% on basaalrakuline nahavähk, 10% lamerakuline nahavähk ja 10% melanoom. Nahavähi kaks esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad, erinevalt melanoomist, mis võib olla vägagi agressiivne.

Kiire kuluga kasvaja

Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultravioletse (UV) kiirguse eest.

Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda juba haiguse varases staadiumis.

Kuidas melanoom tekib?

Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolettkiirgus (UVA ja UVB), mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks.

Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus melanotsüüdid samuti olemas on. Melanoom võib tekkida olemasolevast sünnimärgist ehk nn neevusest, aga nahale võib tekkida ka uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik.

Meestel on kõige sagedasem melanoomi asukoht kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, aga samuti pea-kaelapiirkond. Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal.

Oluline on regulaarselt jälgida oma nahal toimuvaid muutuseid: kas olemasolevad sünnimärgid on muutnud oma kuju, suurust, pigmendi värvust või on nahale tekkinud uusi pigmendilaike.

Melanoomi riskitegurid

Melanoomile on iseloomulik kiire haigestumuse tõus valge elanikkonna hulgas kogu maailmas. Haigestuda võivad inimesed igas vanuses, kuid haigestumuse juurdekasv toimub põhiliselt nooremas vanusegrupis. Melanoom on üks sagedamini esinevaid vähivorme noorte hulgas ja 15–34aastaste inimeste seas on melanoom Eestis esinemissageduselt neljandal kohal.

Iga inimene, kes on saanud ülemäärase annuse UV-kiirgust (päike, solaarium) kuulub melanoomi riskigruppi. Vaatamata sellele on osal inimestel suurem risk haigestuda kui teistel.

On hulk põhjusi, miks mõ- ned inimesed peavad end päikse eest rohkem kaitsma kui teised. Esimese põhjusena saab nimetada inimese naha fototüübid, mida on klassifikatsiooni järgi kokku neli, sõltuvalt sellest, kuidas nahk reageerib UV-kiirgusele.

Esimese fototüübiga inimesed saavad päikese käes viibides alati päikesepõletusi ja nahk pruuniks ei lähe. Teise fototüübiga inimestel tekivad sageli päikesepõletused ja päevitus tekib pikema ajavahemiku vältel.

Kolmanda fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused harva ja päevitus tuleb kergelt. Neljanda fototüübiga inimestel päikesepõletusi ei teki, nahk päevitub kiiresti.

Melanoom esineb sagedamini esimese ja teise naha foto tüübiga heledanahalistel inimestel. Tavaliselt on neil punased või blondid juuksed ja sinised silmad.

Heledanahalistel inimestel on vähem melaniini nahas, mis tähendab, et kaitse UV-kiirguse kahjustuse vastu on väiksem. Atüüpilisi sünnimärke ehk neevuseid peetakse nahamelanoomile eelnevaks seisundiks.

Atüüpiline neevus on erinev normaalsest sünnimärgist. See on tumedam kui tavaline sünnimärk (kuni mustja toonini välja), läikiva pinnaga, selgete piiridega ja tavaliselt naha pinnaga tasa.

Atüüpilised neevused on õigem lasta kirurgil varakult eemaldada, kuna sellised ebatavalised sünnimärgid võivad kergesti pahaloomuliseks muutuda.

Solaarium ainult erijuhul

Solaariumi lambid kiirgavad ultraviolett-A- (UVA) ja ultraviolett-B- (UVB) kiirgust. Nahale mõjumise puhul ei ole vahet, kas tegemist on loodusliku või kunstliku UV-kiirgusega.

Solaariumites kasutatakse tavaliselt lampe, mis kiirgavad kordades tugevamalt kui looduslik päike. Seega saab nahk solaariumis lühikese aja jooksul väga suure annuse UVkiirgust.

Maailma Terviseorganisatsioon ei soovita kasutada solaariumit tervist kahjustava toime tõttu kosmeetilisel eesmärgil. Solaariumi kasutamine on näidustatud ainult teatud haiguste raviks. Nahamelanoomi tunnused On oluline teada, milline on tavaline neevus ja milline on neevus, mis võib kasvada melanoomiks. Normaalne neevus on tavaliselt ühtlase värvusega pruun või mustja pigmendiga laik nahal. Kujult ümmargune või ovaalne, võib ka olla nahapinnast kõrgem. Enamik neevusi on läbimõõduga alla 5 mm. Need võivad olla kaasasündinud, aga võivad nahale tekkida ka igas vanuses. Normaalne sünnimärk ei kasva ega muuda oma värvust.

Soovitav on regulaarselt ise vaadata oma nahka, et teada, millised neevused on, kas neid tekib juurde või kuidas muutuvad juba olemasolevad neevused.

Algavale nahamelanoomile on iseloomulik neevuse kasvamine. Melanoom võib kasvada nahapinnas laienedes või nahast väljapoole sõlmja vohandina. Sünnimärk värvub mustjaks, kohati võivad sel olla heledamad alad, isegi roosakad või punakad ning ühes pigmendilaigus on tavaliselt mitu värvust.

Neevuse servad muutuvad ebakorrapäraseks ja kuju asümmeetriliseks. Tekkida võib sügelustunne, vähene valu, pinna ketendus, haavandumine ja veritsus. Haavand ei parane või paraneb ajutiselt ja hakkab uuesti veritsema. Kasvaja pinnale tekib sõlmjas vohand, mis järjest suureneb.

Melanoomi tekke ohtu kirjeldab nn ABCDE reeglistik, mis on välja toodud artikli juures olevas infokastis.

Nende tunnuste tekkel sünnimärgis tuleb pöörduda kohe arsti poole, sest nahamelanoomi ravi edukus sõltub haiguse leviku ulatusest. Varases staadiumis on haigus ravitav.

Kahtlust jaga arstiga

Kui on tekkinud kahtlus, et nahal olev neevus on muutunud või kasvab viimastel kuudel, siis näidake seda oma perearstile või nahaarstile.

Kui ka arst arvab, et on kahtlus algavale melanoomile, siis suunatakse teid edasi kirurgi või onkoloogi vastuvõtule, kes eemaldab selle pigmentlaigu nahalt.

Eemaldatud koetükk saadetakse laboratooriumisse rakuanalüüsiks ja seal hinnatakse, kas muutused rakkudes on pahaloomulised. Juhul, kui selgub, et tegemist on melanoomiga, siis on väga oluline määrata haiguse levik ehk staadium.

Nahamelanoom võib olla paikne või levinud lümfi- ehk koevedelikuga või verega organismi teistesse kudedesse ja organitesse. Tekivad kasvaja siirded ehk metastaasid.

Ravi sõltub vähi ulatusest

Kasvaja rakud vabanevad algkoldest, milleks on tavaliselt sünnimärk ja liiguvad ümbritsevasse nahka (satelliidid) ja naha aluskoesse (intransiitsed metastaasid), samuti vastava piirkonna lümfisõlmedesse, vereringesse ja seejärel teistesse organitesse.

Metastaaside olemasolu, eriti kaugmetastaaside olemasolu halvendab haiguse kulgu oluliselt.

Paikse melanoomi puhul on oluline, kui suur on kasvaja paksus koepreparaadis ehk naha pinnalt välja ulatuv osa ja kui sügavale nahakihtidesse see on kasvanud. Haiguse leviku ulatus määrab haiguse staadiumi. Haiguse staadiumist sõltub aga ravi.

Biopsiaga tõele lähemale

Paikse melanoomi paksus ja levik nahakihtides määratakse esmasel raku-uuringul. Haiguse leviku hindamiseks lümfivedeliku kaudu teostatakse vastava piirkonna kudede ja lüm- fisõlmede ultraheliuuring ja vajadusel võetakse rakuproov lümfisõlmest.

Täpsemaks raku-uuringuks teostatakse valvurlümfisõlme biopsia. Selgitamaks, kas haigus on levinud vere kaudu teistesse organitesse, tehakse arsti ettekirjutusel lisaks hulk protseduure, mis kõik aitavad täpsustada haiguse levikut ja valida vajalik ravi: vereanalüüs, kopsude röntgenülesvõte, ultraheli-uuring, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia, positronemissioontomograafia.

Artikkel jätkub augustikuu Terviseuudistes.

Äripäev
24. November 2015, 11:39
Vaata EST või RUS arhiivi