Targasti planeeritud perekond

Iga inimene peab saama otsustada, kas ja millal ta last soovib.
Iga inimene peab saama otsustada, kas ja millal ta last soovib.Foto: Scanpix
Kontratseptsioonist (rasestumisvastaste vahendite kasutamisest) ja pereplaneerimisteenustest rääkides on oluline rõhutada, et tegemist on oluliselt rohkema kui ravimi või tervishoiuteenusega.

Tegemist on nähtusega, mis on oluliselt muutnud naiste positsiooni ühiskonnas ning mis mõjutab lisaks üksikindiviidile laiemalt kogu ühiskonda. Kvaliteetsel tasemel pereplaneerimisteenuste ja kontratseptsiooni kättesaadavus on üks seksuaalõiguste hulka kuuluvaid inimõigusi. Kontratseptsioon, seda puudutav info ja teenused peavad olema kättesaadavad kõigile ning iga inimene peab saama ise otsustada kas, millal ja kui palju lapsi ta soovib.

Kuigi tänapäevased kontratseptiivsed meetodid võeti kasutusele 20. sajandi keskpaigas, siis juba Vana-Egiptusest ja Mesopotaamiast on teada, et kasutati erinevaid meetodeid soovimatute raseduste vältimiseks.

1950. aastatel töötati välja esimene rasestumisvastane pill, mis muutus laiemalt kättesaadavaks 1960ndatel. Kontratseptiivsel pillil oli sotsiaalselt väga suur mõju, kuna andis esimest korda naistele kontrolli oma fertiilsuse üle. Tänu sellele said naised oluliselt paremini planeerida oma haridust ja karjääri.

Efektiivse kontratseptsiooni kasutuselevõtt eeldab seda, et ühiskond aktsepteerib seksuaalset aktiivsust, mis ei ole suunatud järglaste saamisele. Paraku on paljudes piirkondades siiani probleemiks, et usulistel põhjustel puudub inimestel ligipääs kontratseptsioonile, mis muu hulgas toob endaga kaasa soovimatud rasedused ja illegaalsed abordid.

Rasestumisvastaste meetodite valikuvõimalused, efektiivsus ja ohutus on alates nende kasutuselevõtust järjest paranenud. Kvaliteetse nõustamise ja patsiendi soovide ning vajaduste arvestamine võimaldab leida igale naisele sobivaima vahendi, et vältida soovimatut rasedust.

Põhjendamatult sobiva meetodita jätmine võib viia iatrogeense (ehk tervishoiuteenusest tingitud) soovimatu raseduseni. Nõustamisel ei tohi tähelepanuta jätta ka seda, et sugulisel teel levivate infektsioonide vastu on jätkuvalt ainsaks kaitseks kondoom.

Kvaliteetse nõustamise hulka kuulub põhjaliku (perekonna-) anamneesi võtmine, vererõhu ja vajadusel kehamassiindeksi määramine. Kuigi valdav osa rasestumisvastastest vahenditest sobib enamikule naistest, ei tohi jätta tähelepanuta neid, kellele mõni meetod vastunäidustatud on. Kindlasti tuleb rasestumisvastase vahendi esmasel mää- ramisel selgitada, kuidas käib valitud meetodi kasutamine ja millised on selle võimalikud kõrvaltoimed.

On näidatud, et hea nõustamine esmasel määramisel tagab oluliselt parema ravisoostumuse.

Rasestumisvastaseid vahendeid saab klassifitseerida erinevatel viisidel. Kõige levinumad võimalused klassi fitseerimiseks on järgmised:

Efektiivsuse alusel (väga efektiivsed, efektiivsed, väheefektiivsed).

Toimemehhanismi alusel (hormonaalsed, mis võivad olla ainult gestageeni või gestageeni ja östrogeeni sisaldavad ja mittehormonaalsed). Kombineeritud hormonaalsetes kontratseptiivides on toimeaineteks östrogeen ja gestageen. Östrogeeni lisamine annab parema tsükli kontrolli. Rasestumisvastase toime ning ka erinevate hüvede ja kõrvaltoimete profiili eest vastutab gestageenne komponent.

Toime kestuse alusel (pikatoimelised, lühitoimelised). Pikatoimelisteks on nii mehe kui ka naise steriliseerimine, implantaat ja spiraalid. Lühitoimelised vahendid on pillid, minipilld, plaaster ja tuperõngas.

Meetodid erinevad üksteisest ka selle poolest, kuivõrd sõltuv on nende toime kasutamise korrektsusest. Näiteks pillide puhul on nn kasutajapoolne tegur oluliselt suurem kui spiraali korral, mille paigaldab meditsiinitöötaja.

Viimasel ajal on meedias rohkelt kajastamist leidnud rasestumisvastaste vahenditega seotud võimalikud, kuid üliharuldased ohud, näiteks tromboos. Kuid tähelepanuta ei tohi jääda, et soovimatu rasedus ja võimalik raseduse katkestamine kätkevad endas samuti ohte. Näiteks on raseduse ajal tromboosirisk märkimisväärselt kõrgem, kui kombineeritud hormonaalse kontratseptsiooni kasutamise korral.

Alati tasub võimalikud riskid ja hüved panna kaalukausile ning alles seejärel otsustada.

Kõigile patsientidele tuleb leida just neile sobivaim rasestumisvastane vahend. Vastunäidustus ühele vahendile ei tähenda, et sobiv vahend puudub. Iga patsient väärib põhjalikku ja adekvaatset nõustamist, mis põhineb kõige ajakohasemal infol.

Äripäev
25. November 2015, 16:37
Vaata EST või RUS arhiivi