Tallatoed võivad päästa jalavaludest

Vasakul pildil näha valgus-deformatsioon ja paremal hüppeliigese ebastabiilsus.
Vasakul pildil näha valgus-deformatsioon ja paremal hüppeliigese ebastabiilsus.Foto:
Tihti kurdavad inimesed valu labajalas, puusas, põlves, sääres, alaseljas jne. Jalalaba visuaalsel vaatlusel selgub sageli, et leevendust valule võivad pakkuda tallatoed.

Õigesti valitud tallatoest on tõepoolest abi. Tähelepanu tallatoe valikul tuleks pöörata sellele, et tallatuge ei valita jalanõu suuruse järgi vaid jala suuruse ja kuju põhjal.

Tänapäeva on tallatugede tehnoloogia tublisti edasi arenenud ja tänu sellele on valmiskujul tallatugede valik väga suur ning alati ei ole individuaalsed tallatoed vajalikud. Enamasti leiab valmis tallatugede hulgast erinevatele jalatüüpidele väga hea, mugava ja kliendi vajadustele vastava variandi.

Tallatugi tähendab jalalaba toestamist, tallatugi ei ravi. Toega korrigeeritakse ja toestatakse jalalaba asendit ja liigeste teljelisust.

Kogu jalalaba korrigeerimist ja toestamist alustatakse kanna fikseerimisest. Kui kand on õiges asendis, muutub nii hüppe-, põlve- kui ka puusaliigese asend ning paraneb liigeste teljelisus.

Tallatoe õigele valikule aitab kaasa dünaamiline podomeetriline uuring (kõnnianalüüs). Uuring annab infot koormuse jaotumisest, võlvide kõrgusest ning hüppeliigeste asendist (õõspöid, lampjalgsus või normaalne võlv).

Tihtilugu ei anna hüppeliigese valgusasend (vt pilti) alust arvata, et tegu on nn lampjalaga (risti-pikivõlvi lamenemine). Podomeetriline uuring võib näidata hoopis kõrget piki võlvi. Sellest lähtuvalt tuleb valida ka õige tallatugi eeskätt hüppeliigese ja kõrge võlvi toestuseks.

Tähelepanu pööratakse küll lampjalgsusele, aga tegelikkuses tahab kõrge võlv rohkem toestust kui madal võlv. Kõrget võlvi ohustab plantaarfastsiit, millest võib areneda edasi rahvakeeli kukekannus, samuti suureneb risk hüppeliigese trauma tekkeks, kuna kõrge võlv on ebastabiilne ja jäik.

Plantaarfastsiit

Kes kannatavad plantaarfastsiidi all, teavad, millest jutt ja et tegemist pole pelgalt sportlaste teemaga. Kuigi, jah, jooksu- ja vastupidavustreeningute maailmas on plantaarfastsiit üks levinumaid vaevusi labajalas. Teisalt on ka mittesportlaste seas see arv kasvutrendis. Selle tekkimist soodustavad turvajalatsite kandmine, tennised ja muud õhukese tallaga jalatsid, pidev jalgade põrutus.

Tallafastsia on lai sidekoe riba, mis paikneb piki jalatalda. See toimib suure kummipaelana, mis ühendab kanda varvastega. Tallafastsial on oluline roll, sest aitab jalal kohaneda kõnnitsükli tõukefaasiga.

Nagu auto amortisaatoril, nii on ka jalal kaks peamist liigutust: kompressiooni faas ehk pronatsioon (pööre sissepoole) ja tõukefaas ehk supinatsioon (pööre väljapoole). Probleem tekib, kui jalg pöördub sissepoole pikema perioodi vältel kui peaks. Nagu amortisaator, mis on kokkupõrke hetkel kokkusurutud, jõuab põrutus põhjani välja ja sõit on palju ebamugavam. Kui jalg jääb sissepööratuks pikema perioodi jooksul, võib see mõjutada seda, kuidas jalg lööki pehmendab ning teeb seismise, kõndimise või jooksmise märksa ebamugavamaks.

Plantaarfastsiidi valu põhjuseks on põletik, mida tekitab tallafastsia ehk sidekirme liigne venitamine. Ebakindel jalg võib kõndimise, jooksmise ja pikaajalise seismise ajal põhjustada tallafastsiale lisakoormust. See on kannavalu kõige sagedasem põhjus, kuigi kand ei ole ainus koht, kus tallafastsia põletik võib tekkida.

Esmalt tekib valu ja põletik kannapiirkonnas. Kõige tõenäolisemalt tuntakse seda hommikuti pärast ärkamist kõndimist alustades või pä- rast päev otsa jalgadel olemist. Plantaarfastsiiti põhjustab tallaaluse koekihi elastsuse vä- henemine erinevate põhjuste tõttu nagu spordiga tegelemine, pikaajaline seismine ning suur pinge või surve kanna all. Jooksjaid, ülekaalulisi ja neid, kes kannavad ebapiisava toetusega jalatseid, ohustab plantaarfastsiit enim.

Ka tallatoed on abiks. Kanda fikseerivad sisetallad stabiliseerivad jalga ning aitavad vähendada tallafastsiale langevat koormust. Struktureeritud kanna pehmendus positsioneerib pehme koe kannaluu all ja aitab vähendada löögi mõju juba põletikulisele alale. Andes jalgadele stabiilsuse ravivad sisetallad enamasti plantaarfastsiidist terveks ja võivad aidata vältida sellesse haigestumist.

Äripäev
25. November 2015, 16:27
Vaata EST või RUS arhiivi