Rinnavähk nõuab ka igati terve naise täit tähelepanu

Mai oli rahvusvaheline rinnavähi varase avastamise kuu. Vähiliidu ja haigekassa koostöös jätkus rinnavähikampaania “Kingi endale kindlustunne”, mille eesmärk on teadvustada, et varases staadiumis avastatud rinnavähk on ravitav, ja kutsuda sihtgrupi naisi aktiivselt osalema sõeluuringus.

Sel aastal saavad nimelise kutse uuringule aastatel 1953, 1954, 1955, 1957, 1959, 1961, 1963 ja 1965 sündinud ravikindlustatud naised.

Oluline on, et ka ennast terveks pidavad naised uuringul käiksid, sest rinnavähk varajases staadiumis endast märku ei anna, teatas vähiliit.

Uusi juhtumeid üha enam

Eestis diagnoositakse aastas vähiregistri andmetel üle 726 uue rinnavähijuhu, viimastel aastatel on uute juhtude arv tõusnud umbes kümme protsenti. See tähendab, et 100 000 elaniku kohta avastatakse 69 juhtu. Rinnavähi sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis ning vähendada sel viisil haigusesse suremust ja tõsta haigete elukvaliteeti.

Kui naine kuulub antud aasta uuringule kutsutavate sihtrühma, võib ta ka kutset ootamata uuringule registreeruda. Sõeluuringule registreerimisel kontrollitakse eelkõige sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule tulekul tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument. Ravikindlustatud naistele on uuring tasuta.

On väga tähtis, et naised hooliksid ka ise oma tervisest – külastaksid regulaarselt naistearsti, perearsti ja kontrolliksid ise oma rindu ehk vaatleksid ja kompaksid oma rindasid kord kuus.

Diagnoosidest 25% hilineb

Vähiliit soovitab naistel salvestada nutitelefonidesse eestikeelne põhjalike juhenditega enesevaatluse tasuta rakendus, mis on leitav: kasvaja.net/ rinnavähk/.

Lisainfot sõeluuringute ja maakondades sõitvate mammograafiabusside kohta leiate: www.haigekassa.ee/ennetus.

Kahjuks on ligikaudu veerandil naistest rinnavähk avastamise hetkel juba kaugele arenenud.

Põhjuseks võib olla arenenud riikides levinud trend, et stressis naised istuvad pikalt tööl, lükkavad lapsesaamist edasi ja neelavad hormoontablette. Märkida tuleb, et igasugused müütilised traumad, ebasobiv pesu, deodorandid jms vähki siiski ei tekita. Samuti ei tasu paanikasse sattuda, kui üks rind on teisest veidi suurem.

Kahtlemata on rinnavähi tekkimine seotud keskkonnas leiduvate kantserogeensete ainete hulga kasvuga, kuid kes otsib oma diagnoosile kindlat põhjust, võib selle leida ka emotsionaalsete probleemide seast.

Mitmete raamatute väitel viitab rinnavähk, mida mõnikord nimetatakse ka naissoo haavaks, naise erinevate rollide konfliktsusele: ihalusobjekt ja hoolitsev ema, enesekehtestaja ja vastuvõtja. Näiteks kirjutab Lise Bourbeau raamatus “Sinu keha räägib: armasta ennast!”, et olenevalt sellest, kummas rinnas haigus välja lööb, võib see olla seotud abikaasa ja teiste lähedaste inimestega (paremakäelistel parem rind), lapse või sisemise lapsega (vasak rind).

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogi Riina Kütneri sõnul on keeruliste põhjuste analüüsist olulisem haigusele varakult jaole saada. Üks võimalus on minna mammograafilisele uuringule, teine end ise regulaarselt kontrollida. Selleks peaks õppima rinnastruktuuri tundma – katsuma rindu nädal pärast menstruatsiooni näiteks duši all või lamades.

Kes harjunud end kontrollima, tunneb kohe ära, kui rinna koes tekib mingigi muutus. Kuna valu rinnavähk enamasti ei põhjusta, võiks kahtlusi tekitada tükk rinnas, aga ka punetav või veritsev nibu.

Rinnanääre koosneb rasvkoest, sidekoest ja näärmekoest, mis on jagatud sagarikeks. Näärmesagarikest suunduvad nibusse piimajuhad. Ligikaudu kolmveerand rinnavähijuhtudest saab alguse just piimajuhade limaskestast, harvem näärmesagarikest (5–10%).

Tasub teada:

Haigestumise risk Rääkides rinnavähi riskiteguritest, tuuakse sageli pikk nimekiri mitmesugustest faktoritest, mis rinnavähiohtu suurendavad, samas aga neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad üldlevinud riskifaktorid.

Seetõttu räägitakse kolmest tõsiseltvõetavast riskitegurist:

  • naissugu (naissuguhormoonide mõju),
  • perekondlik eelsoodumus (pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga),
  • vanus üle 50 eluaasta (risk suureneb alates 40. eluaastast).

Need on riskitegurid, mida me suures ulatuses küll ise mõjutada ei saa, kui meil on võimalik neid silmas pidades pöörata suuremat tähelepanu oma kehale, tähele panna pisimaidki muutusi, kontrollida oma rindu ja alates 40. eluaastast käia regulaarselt arstlikus kontrollis.

Ohumärgid

Enamiku rinnavähi juhtude puhul avastab naine või tema partner tihendi või n-ö tüki rinnast. Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et suur osa rinnas leiduvatest tihenditest osutub healoomulisteks muutusteks. On siiski olemas hulk märke, mille ilmnemisel tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda:

  • ootamatu muutus rinna kujus või suuruses,
  • valu või ebamugavustunne ühes rinnas,
  • tihend rinnas või kaenlaaluses piirkonnas,
  • nahapinna muutus (näeb välja nagu apelsinikoor), “kortsumine” või liitumine aluskoega,
  • naha värvuse muutus,
  • rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fiksatsioon,
  • eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses.

Tihke tükike rinnas võib olla ka muu kui vähk

Rinnavähi sümptomid on erinevad – tihketest tükkidest ja tursest kuni nahamuutusteni. Enamasti ei anna rinnavähk aga üldse väljendunud haigustunnuseid. Rindades esinevad tihked tü- kid võivad olla liiga väikesed, et neid ise katsudes leida. Oluline on teada, et rinnavä- higa sarnased sümptomid võivad olla tingitud ka mittekasvajalistest haigustest nagu infektsioon või tsüst. Rinnavähi varasele avastamisele aitavad kaasa:

  • regulaarne enesekontroll,
  • mammograafia ehk rindade röntgenuuring,
  • rindade kliiniline kontroll ehk arstlik läbivaatus.
  • Varajase avastamise korral ehk kui vähirakud ei ole veel tunginud ümbritsevatesse kudedesse, on raviefekt 98–100%.
Äripäev
26. November 2015, 09:10
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas