Päike – millal saab sõbrast vaenlane?

Põhjamaade suved on tihtipeale hallid ja sombused. Säravast päikesest võibki mõnel aastal ainult unistama jääda. Nii üritame piskustki maksimumi võtta ja võimalikult palju aega päikese käes veeta, et veel pimedamaks ja hallimaks talveks energiavarusid koguda.

Kahjuks toob geograafiline eripära kaasa mitmeid ohutegureid, mille peale alati ei oskagi mõelda. Aga alustame algusest... Päike mitte ainult ei valgusta ja soojenda, vaid ka kiirgab.

Päikesekiirgust on kolme liiki – UVA, UVB ja UVC

UVC kiirgusest me väga palju ei kuule, sest see meieni ei jõua, vaid neeldub osoonikihis. 95% maale saabuvast päikesekiirgusest on UVA- ja ca 5% on UVB-kiirgus.

UVA-kiirgus on meile oluline, sest tänu sellele sünteesib meie organism eluvajalikku D-vitamiini, ainet, mida meie immuunsüsteem pika ja pimeda talveperioodi üle elamiseks hädasti vajab. Kuid ei saa head ilma halvata – UVAkiirgus on ka põhiline süüdlane, mille toimel meie nahas algab enneaegne vananemise protsess: tekivad naha kuivus, kortsud ja hullematel juhtudel ka pigmendilaigud.

UVB-kiirgus on ohtlikum ja tugevam, tekitades päikesepõ-letust ning tõstes nahavähi ja melanoomide tekke riski.

Seega vajame kaitset

Esimeste soojade ilmadega tekib alati hirmus tahtmine paksud üleriided nurka visata ja randa joosta. Olgu see siis kontoris läbi akna päikest nautides, autoga sõites, või rannas päevitades, nii UVA- kui ka UVB-kiirgus ohustavad igal hetkel. Eriti lõunasel ajal.

UVA-kiirguse eest ei kaitse ka näiteks pilved või aknaklaas. Seda on oluline teada, et olla võimeline ennast teadlikult nahakahjustuste eest kaitsma. Ning seetõttu võiks igal inimesel tegelikult juba kevadkuudest alates kotis olla hea abimees päikesekaitsekreem.

Kuidas endale parim päikesekaitsekreem valida?

Päikesekaitsekreemi tõhusust UVA- ja UVB-kiirguse tõkestamisel tähistatakse rahvusvahelise lühendiga SPF (Sun Protection Filter).

Number tähekombinatsiooni SPF järel näitab seda, kui kauaks me võime päikese kätte jääda ilma, et tekiks päikesepõletus.

Näiteks kui teie nahk kipub ära põlema 10 minutiga, siis võite arvutada, et SPF-kaitsefaktor 15 tähendab, et päikese käes võib viibida 15 korda kauem kui ilma kreemita, ehk 150 minutit.

Mida heledam on inimese nahk, seda kõrgema SPFi numbriga toode tuleks omale varuda.

Päikesele ligipääsetavatele kehaosadele võiks päikesekaitsekreem olla kantud igal ajal. Muudele kehaosadele peaks päikesekaitsekreemi kandma umbes pool tundi enne päikese kätte minekut.

Päeva jooksul tuleb kreemi kindlasti uuesti peale kanda, et kaitse oleks pidev. Selleks, et säilitada nooruslik välimus ja vältida naha kahjustuste ning kortsude teket, peaks näole igal hommikul enne kodust väljumist kandma kas kõrge SPFfaktoriga näokreemi või päikesekaitsekreemi. Siis saab muretult meigi kaitsekreemi peale kanda, ning ei pea muretsema päeva jooksul kreemi juurde kandmise pärast.

Aga kui ma kasutan kõrge SPF faktoriga kaitsekreemi, siis ma ju ei päevitu....?

Tegemist on üsna levinud valearusaamaga, et kõrge SPFi numbriga päikesekaitsekreem pärsib päevituse teket. See ei ole päris tõsi.

Nagu eespool mainitud, näitab SPF-faktor aega, mille võib päikese käes turvaliselt veeta ilma nahapõletuse tekkimiseta.

Jah, päevituse teke võtab kauem aega, kuid tänu sellele päevitub nahk turvaliselt ja tulemus jääb püsivam. Samas väheneb oluliselt nahavähi ning naha enneaegse vananemise risk.

Mida veel meeles pidada?

Tasub teada, et päike on meile kasulik, kuid ainult mõõdukas koguses. Päevitamisega ei tohi mingil juhul liiale minna. Iga kord, kui tekib päikesepõletus, tõuseb oluliselt nahavähi oht. Kindlasti võiks teadvustada ka seda, et kaitse kreem ei ole imevahend. Ükski päikesekaitsetoode ei kaitse UV-kiirte eest sada protsenti. Seega võiks intensiivse päikese käes olemise aega piirata ning kaitsta kergesti ära põlevaid kehaosasid ka näiteks riietega. Eriti oluline on kaitsta laste õrna nahka.

Äripäev
25. November 2015, 14:14
Vaata EST või RUS arhiivi