Me kõik saame vanaks…

Õiged valikud vanemas eas aitavad täit rõõmu tunda nii enda elust kui
ka kaasa lüüa noorema põlvkonna kasvatamises.
Õiged valikud vanemas eas aitavad täit rõõmu tunda nii enda elust kui ka kaasa lüüa noorema põlvkonna kasvatamises.Foto: Scanpix
Me kõik sooviksime olla võimalikult terved, aktiivsed ning hakkama saada oma igapäevaelu toimingutega. Aastate lisandumisel võib meie vaim jääda küll nooreks, kuid paraku toimuvad muutused organismis. Miks on oluline teada organismis toimuvaid muutusi? Sellepärast, et tihtipeale otsitakse kaebuste tekkimisel seoseid mõne haigusega ning tagaplaanile jääb organismi eakohaste muutustega arvestamine.

Üks sagedasemaid eakate patsientide muresid on kaebused, mis seonduvad seedeelundkonnaga. Käesolev artikkel põhineb sel talvel Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaitstud lõputööl “Eakate seedeelundkonna füsioloogilistest muutustest tulenevad vaevused ja õendustegevus nende leevendamisel”.*

Sagedasemad probleemid ja lahendused.

Seedeelundkond saab alguse suuõõnest ning puuduliku hammastiku korral on raskendatud mälumine. Parimaks lahenduseks on hambaproteesid, mis vajavad ka mitmekülgset hooldust. Nii nagu proteese, tuleb ka suus olevaid oma hambaid kaks korda päevas harjata. Samuti soovitatakse hambaniidi ja suuloputusvedelike regulaarset kasutamist. Meeles tuleb pidada, et hambaarsti korrapärane külastamine aitab ennetada tõsiste suuõõnehaiguste teket!

Eakad tunnevad tihti suu ja huulte kuivust, mis tuleneb sülje produktsiooni langusest. Kuivi huuli tuleks puhastada niiske marlitampooniga ning püsivamaks niisutuseks võiks kasutada õli sisaldavaid salve. Soovitatakse rohkem tarbida vedelikke, mahlaseid puuvilju ning näiteks toidule lisada rohkem kastet või hapukoort. Kuna suhkur ja magusained soodustavad suukuivust, siis vältida võiks maiustusi.

Vananedes nõrgenevad neelulihased ja väheneb nende elastsus, mis soodustab neelamisraskuse teket. Neelamisraskuse korral võib söömise ajal toit sattuda hingamisteedesse ning tekkida lämbumise oht. Söömist kergendab neelamise ajal pea rinnale lähemale kallutamine, sest see liigutus suunab toidupala neelu suunas. Neelamisraskuste korral tuleb valida sobiva konsistentsiga toit, vastavalt tahke, pehme või vedel ning söömisega ei tohi kiirustada.

Sageli täheldatakse kõrvetavat tunnet kurgus, mis on põhjustatud söögitoru ja mao vahelise sulgurlihase nõrgenemisest. Vältimaks kõrvetisi on soovitatav mitte tarbida suure rasvasisaldusega ja pipraseid toite, šokolaadi, tsitruselisi puuvilju, sibulat, küüslauku ja piparmünti ning jookidest alkoholi, karastusjooke, tsitruselisi mahlu ja kohvi. Toiduvalmistamisel võiks eelistada keetmist ja aurutamist praadimisele ja frittimisele ning toiduportsjon võiks olla väiksem (rusikasuurune). Ei ole soovitatav süüa liiga külmi ega liiga kuumi toite ja jooke. Viimane toidukord võiks olla vähemalt kaks tundi enne magama heitmist, sest lamamisasend soodustab maosisu ülespaiskumist. Kui kõrvetustunne tekib öösiti, siis soovitatakse peaalust tõsta vähemalt 15 cm võrra.

Probleeme ka kõhukinnisuse ja -lahtisusega.

Levinumad kaebused on nii kõhukinnisus kui ka -lahtisus, mis tekitavad inimestele piinlikkust ning ebameeldivusi.

Kõhukinnisus on seotud aeglustunud soolte tööga, mistõttu ei liigu toidumass nii kiiresti edasi kui noortel inimestel. Normipärase kõhutegevuse saab tagada toidumenüüd ja igapäevast rutiini muutes. Võimalusel soovitatakse kõhukinnisuse leevendamiseks alustada päeva kerge füüsilise tegevusega (kõndimine, võimlemine, ujumine) ning sooja joogiga, sobilikud on nii vesi, kohv kui ka tee.

Hommikusöögiks ja päeva viimaseks toidukorraks võiks tarbida kiudaineid ja teravilju sisaldavaid eineid, näiteks köögi-, puu- ja kaunvilju, pähkleid, kliisid, täisteraleiba. Kõhutegevust aitavad kiirendada ka ploomid ja ploomimahl. Väga hea on seedetegevuse ergutamiseks puder, millele on lisatud näiteks linaseemneid, kuivatatud ploome, aprikoose või rosinaid, kaerahelbeid ja kaerakliisid.

Kõhulahtisust võivad põhjustada sooleseina vähenenud imendumisvõime, alanenud survetundlikkus pärakus, mistõttu inimene ei tunne tualetti mineku vajadust eelnevalt ära, või siis seedehäired. Kõhulahtisuse puhul võiks tarbida teravilju, banaani, kuivatatud puuvilju ja rosinaid, sellerit, aedsalatit, porgandit ja kiudaineterikast toitu. Tähelepanu tuleb pöörata rohkem ka intiimhü- gieenile.

Kokkuvõtteks saab öelda, et mõned vaevused võivad paraku kaasneda vanusega. Teadvustades endale aga organismi eakohaseid muutusi, saame näiteks toitumise või igapäevase füüsilise aktiivsusega leevendada kaasnevaid ebameeldivusi.

* Lõputööga “Eakate seedeelundkonna füsioloogilistest muutustest tulenevad vaevused ja õendustegevus nende leevendamisel” saab tutvuda Tartu Tervishou Kõrgkooli raamatukogus.

Äripäev
26. November 2015, 10:06
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas