Kõrge vererõhk pole paratamatus

Aprillis Ida-Tallinna Keskhaiglas kõrgest vererõhust e hüpertensioonist rääkides kummutas haigla kardioloogiaosakonna õde Liina Adrik nii mõnegi müüdi. Liina Adriku sõnul põhjustavad kõrget vererõhku eelkõige muutused veresoontes, täpsemalt arterites.

“Hüpertooniatõbi võib olla omaette haigus, harvem ka mõne teise haiguse sümptom. Veresoonte läbimõõt lubjastumise tõttu väheneb, aga inimene ise alguses midagi ei tunne,” selgitas ta.

Normaalne vererõhk on 130/80 mmHg. Sellest püsivalt kõrgem vererõhk hakkab kahjustama südant, neere ja ajusid, jätkas Adrik. “Riskifaktorid on teada-tuntud teiste krooniliste haiguste omad: liigne kehakaal, kõrge kolesterool, suitsetamine, pärilikkus, soolane toit,” loetles ta.

Haigust saab ennetada

Hüpertoonia ennetamise võtted on Adriku sõnul seetõttu kehakaalu langetamine, suitsetamisest loobumine, rohke liikumine, vähene alkoholi tarbimine ja vähem soolase toidu söömine.

Adrik rõhutas, et hüpertoonia on haigus, mille tunnused avalduvad alles siis, kui tekivad juba tõsisemad probleemid ja tüsistused. “Kardioloogid nimetavad hüpertooniat “vaikseks tapjaks”,” rääkis ta. “See on süvenev haigus ja ilma ravita võivad tüsistused muutuda pöördumatuks.”

Arvatakse et, arteriaalne hüpertensioon on eakate inimeste haigus. Adriku sõnul tabab see aga järjest rohkem ka nooremaid inimesi – isegi alla 30aastaseid. “Miks see on ohtlik? Kui noor haigestub ja pole teadlik sellest, siis järelikult pole teda ka ravitud. Tal on pensionieas kõrge risk saada südamepuudulikkust, peaaju insulti või teda võib tabada isegi varane surm,” lausus arst.

Adrik rääkis, et miskipärast tõesti arvatakse, et kui vererõhk tõuseb, on tunne ebameeldiv, tekib peavalu, pearinglus, virvendus silme ees. “Tihti aga noored inimesed neid asju ei tunnegi,” tõdes Adrik. Kuna leitakse, et ega stressist pääsu ole, jagas Adrik kolm lihtsat reeglit ka sellega võitlemiseks. Esimene neist on: tehke vaid üks toiming ühes päevas. Teine reegel: kui on mingi probleem, siis küsige endalt, mis on halvim, mis juhtuda võib. Tihti õnnestub selle peale maha rahuneda, sest suurt midagi ei juhtu. Kolmas on brittide reegel: ärge püüdke alati olla esimene: parim ema, kolleeg, perenaine. Nii on palju kergem elada. 

Arvatakse ka, et palju loeb pärilikkus. Adrik sõnas, et loeb küll, kuid eelsoodumus iseenesest ei tähenda, et inimene kindlasti ka haigestub. “Alles teised lisanduvad riskifaktorid vallandavad selle võimaluse,” sõnas ta.

Keedusoola poleks Adriku sõnul toidule vaja üldse lisada, sest isegi selleta tarbime soola rohkem kui vaja. “Eelistada tasub Pan-soola,” sõnas Adrik.

Tänapäeva uuringud näitavad, et ka kerge hüpertoonia puhul (ülemine rõhk on 140– 170 mmHg ja alumine 90–100 mmHg) tekivad ajuvereringe häired ja kudede patoloogilised muutused. Kiireneb veresoonte lubjastumine, mis viib vereringehäireteni ja haigusteni. Saunas käimine alandab Adriku sõnul vererõhku, aga vältima peaks liiga külma või kuuma temperatuuri. “Mõõdukas temperatuur mõjub vererõhule soodsalt,” lisas ta.

On teatud spordialad, mis ei ole kõrge vererõhuga lubatud: raskejõustik ja tõstmine. “Aga kepikõnd, jalgrattasõit on lubatud!” sõnas Adrik. Kuidas vererõhku mõõta? Adrik toonitas, et enne mõõtmist tuleb vältida suitsetamist ja ergutavate jookide joomist, tugevat söögikorda ja rasket pingutust. Pärast sööki tuleb mõõtmisega oodata vähemalt tund aega.

Kardioloogid soovitavad vererõhku mõõta kord aastas juba alates 3. eluaastast. Lastel esineb kõrget vererõhku harva, kuid ikkagi esineb. Mõõta tuleks seda puhanuna, olles enne rahulikult 5 minutit istunud. “Keha ja käsi ei tohi olla pinge all. Kasutada tuleb paraja suurusega mansetti ja asetada see südame kõrgusele,” jätkas Adrik. Eriti oluline on see randmeaparaadi puhul. “Kui mansett on südamest kõrgemal, tulevad väärtused madalamad. Kui mansett on liiga kitsas, tulevad väärtused kõrgemad; kui liiga lai, siis madalamad,” lausus ta.

Mõnel inimesel on vererõhku mõõtes käte vahel erinevus, eriti vanematel inimestel. “Kardioloogid soovitavad mõõta vererõhku mõlemal käel ja lähtuda kõrgemast,” rõhutas Adrik. “Vererõhku tuleks mõõ- ta iga päev enne tableti võtmist ja tund pärast tableti võtmist,” lisas ta. Soovitatav on sisse seada vererõhupäevik, milles olevaid tulemusi on arstil kergem analüüsida.

Äripäev
25. November 2015, 13:41
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas