Hingamistakistusi võib põhjustada ka töökeskkond

Kutseastma on aladiagnoositud nii maailmas kui ka Eestis. Astma on krooniline hingamisteede põletikuline haigus, millele on iseloomulik korduvate episoodidena köha, vilistav hingamine, pingsustunne rindkeres, õhupuudus/ hingeldus ja pöörduv õhuvoolu takistus hingamisteedes.

Tööga seotud astma on laiem mõiste (ingl work-related asthma) ja jaguneb kutseastmaks (ingl occupational asthma), mis on töökeskkonna ekspositsioonist põhjustatud astma, ja kutsetöö tõttu ägenevaks astmaks (ingl work-aggravated asthma). See tähendab olemasoleva astma või hingamisteede hüperreaktiivsuse süvenemist seoses tööga.

Töökeskkonnaga seonduv ohutegur võib ohustada töötaja või töökeskkonnas viibiva isiku elu või tervist. Astma puhul tulevad töökeskkonnas kõne alla rohkem keemilised või bioloogilised ohutegurid. Täiskasvanute astmast 2–23% moodustab kutseastma. Arvatakse, et kutseastma on aladiagnoositud. See on kõige sagedasem kopsude kutsehaigus arenenud maades ning on seotud tööstuse arenguga.

Põhjustajaid kahte laadi. Tekitajate järgi jaguneb kutseastma laias laastus sensibiliseerijatest ja ärritajatest põhjustatud astmaks. Osa aineid võib olla mõlema toimega.

Sensibiliseerijatest põhjustatud astma võib olla erineva sensibilisatsiooniajaga. Sensibiliseerijad omakorda jagunevad kõrg- ja madalmolekulaarseteks aineteks.

Ärritajatest tingitud kutseastma on ilma latentsajata ja selle üks alaliike on reaktiivsete hingamisteede düsfunktsiooni sündroom, mida varem kutseastmaks ei peetud. See tekib lühiajalise ja ühekordse kontakti korral väga kõrges kontsentratsioonis ainega, nt õnnetuste, avariide ja lekete korral. Tekkeaeg on kiire – kuni 24 tundi. Iseloomulik on bronhiaalne hüperreaktiivsus, mis võib jääda püsima.

Ohuteguritest on teada umbes 250 ainet või tööprotsessi, mis põhjustavad hingamisteede obstruktsiooni. Suurima riskiga valdkonnad on näiteks trükitööstus, puiduja mööblitööstus, elektroonika- ja keemiatööstus, metallitööstus, tekstiilitööstus, linnukasvatus, toiduainetööstus. Kõrge haigestumisriskiga on järgmised ametiesindajad: õed, hooldajad, koristajad, juuksurid, keevitajad, maal rid, pagarid, talunikud, päästetöötajad. Ohutegurite nimekiri pikeneb uute materjalide ja protsesside kasutuselevõtuga.

Kutseastmat diagnoositakse nagu tavalist astmat, uuringutega kinnitatakse kõigepealt astma diagnoos ja lisandub tööga seotuse tõendamine. Kutseastma puhul peab vähemalt üks astma sümptomitest tekkima tööl või 4–8 tunni jooksul pärast töölt lahkumist. Iseloomulik on, et puhkepäevadel või puhkuse ajal sümptomid vähenevad või taanduvad ja tekivad taas tööle naasmisel. Vaevused sü- venevad töönädala lõpuks, kaasneda võib silmade ärritus ja riniit, ka naha reaktsioonid. Selline sümptomite muster on iseloomulik vaid kutseastma kujunemise alguses, välja kujunenud ja püsiva kutseastma korral see seos enam nii ilmne pole.

Avaldub sageli pärast tööd. Kutseastmat ei osata alati kahtlustada, sest patsiendil võib tööl olles isegi vähem astma sümptomeid olla kui väljaspool tööaega õhtul, öö- sel, varahommikul. Kutseastma puhul võivad sümptomid vallanduda väljaspool töökohta olevate ärritajate toimel, nt sportimisel, sigaretisuitsust, saastunud linnaõhust jms. Bronhiitide tõttu tihti töövõimetuslehel viibival patsiendil võib olla kutseastma.

Üldanamneesi puhul tuleb uurida patsiendilt, kus ta elab, millised on ta hobid, mis ravimeid ta võtab, allergiliste haiguste ja teiste hingamisteede haiguste esinemist, suitsetamisharjumusi. Tööanamneesis on oluline info praeguse ja varasemate töökohtade kohta, millist tööd ta seal teeb või tegi, mis ainetega tööl on/oli kontakt, isikukaitsevahendite ja kaitseriietuse kasutamine. Küsida tuleb, kas kolleegidel on töökohal hingamisteede häirete sümptomeid.

Kutseastma kahtluse korral tuleb patsient saata konsultatsioonile või kutsehaiguse ekspertiisi. Ekspertiisi käigus kogutakse tööanamnees, millest osa andmeid küsitakse otse tööandjalt. Näiteks ained, millega töötaja kokku puutub, ventilatsiooni iseloomustus, mis on kirjas kemikaalide ohutuskaardil, kas on mõõ- detud ainete kontsentratsiooni töökohas, eelnevad tööõnnetused jne.

Diagnoosimisel võivad spiromeetria ja bronhodilataatortest olla normaalsed või näidata obstruktsiooni. Metakoliintest võib näidata mittespetsiifilist bronhide hüperreaktiivsust normaalse spirograafia korral, mis on rohkem iseloomulik ärritajatest põhjustatud kutseastmale. Tehakse ka provokatsioonitesti töökoha ainetega, kuid see on kallis ja seotud riskiga, inimene võib saada tõsise obstruktsiooni. Eestis seda ei tehta, vajadusel vaid Soomes. 

Äripäev
25. November 2015, 14:23
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas