Ema organism teab, mida laps vajab

Laps küsib rinda vähemalt 8 korda ööpäevas ja jääb pärast toitmist rahule.
Laps küsib rinda vähemalt 8 korda ööpäevas ja jääb pärast toitmist rahule.Foto: Scanpix
Imiku toidu imeline meister on loodus. Ema rind toodab just sellist sööki, mida vajab kiiresti kasvav ja arenev laps.

Tänapäevased soovitused, mis põhinevad aastakümneid kestnud teaduslike uuringute tulemustel, peavad kõige ideaalsemaks imiku toiduks esimesel poolaastal ainult rinna piima.

Terve ajaline laps ei vaja juurde mitte mingeid vedelikke ega lisandeid. Ainsaks erandiks on D-vitamiin, mida lastearstid soovitavad anda alates teisest elunädalast kahe esimese aasta jooksul 400 toime- ühikut ehk 10 ?g (5 tilka) päevas, et kindlustada rinnalapse luustiku parim areng kiire kasvu perioodil.

Teisel poolaastal peaks imetamist jätkates alustama järkjärgult tahkema toidu pakkumisega ka siis, kui laps ainult rinnal on hästi kasvanud. Üleminek peretoidule esimese eluaasta lõpuks peaks toimuma järk-järgult.

Aastane laps peaks poole energiast saama rinnapiimast ja poole lusikatoidust peamiselt puu- ja köögivilja, putrude ja lihana. Imetamist soovitatakse jätkata ka lapse teisel eluaastal.

Lapsed on tervemad

Rinnapiima koostises on tänaseks teada üle 200 koostisosa. Kõik rinnapiima komponendid on lapsele kergesti seeditavad ja omastatavad ning toetavad lapse üldist arengut.

Rinnapiim on erinev ühe toidukorra jooksul, ööpäeva lõikes, suvel ja talvel ning muutub pidevalt lapse kasvades. Rasvad, süsivesikud ja valgud (antikehad) kaitsevad lapse tervist erinevad moel. Seetõttu on rinnapiima saavatel lastel vä- hem seedeprobleeme, põletikke ja allergiaid.

Rinnaga toitmine tugevdab ka vaktsineerimisega tekkivat nakkuskaitset. Imetamine vä- hendab ülekaalulisuse ja sü- dame-veresoonkonnahaiguste riski hilisemas elus. Rinna imemine rahustab last, on hea tema suuõõne arengule ja hambumuse kujunemisele.

Rinnapiim on alati õigel temperatuuril, puhas ja odav. Imetamiseks ei ole vaja ühte gi abivahendit ja last saab rinnaga toita praktiliselt kõikjal.

Kuna rinnaga toitmine on osa normaalset sünnitusjärgsest protsessist, sobib see ideaalselt ka naisele. Imetamine soodustab emaka kiiremat kahanemist ja sünnitusjärgset taastumist. Normaalse söömise jätkamisel väheneb kiiremini rasedusaegne lisakaal, sest rinnapiima tootmiseks kulutab organism igal ööpäeval lisaks üle 500 kcal.

Kasulik ka naisele

Esimestel kuudel võib sage imetamine toimida ka rasedusvastase kaitsena. Imetanud naistel on väiksema rinnanäärme- ja munasarjavähi risk noores eas, väheneb ka osteopo roosi risk hilisemas vanuses. Imetamine annab lapsega erilise lähedussuhte, öine toitmine on palju mugavam ja uuringud näitavad, et imetavatel emadel on väiksem võimalus saada sünnitusjärgset depressiooni. Imetada saab 98% sünnitanud naistest, kuid Eesti statistika kohaselt saab meil kuue kuu vanuses rinnapiima ainult 40% lastest. Eduka imetamise kulgu võivad segada ka paljud üldlevinud müüdid rinnapiima ja imetamise kohta.

Tasub teada:

Olulisim rinnapiima ja imetamise kohta Imetamise kuldreeglid:

  • Laps on kogu kehaga ema poole pööratud, ema hoiab last selja tagant (mitte peast!) tihedalt kõht kõhu vastu, toetades lähedust.
  • Enne rinna haaramist on lapse nina rinnanibuga kohakuti.
  • Lapse lõug ja ninaots on vastu rinda, alumine huul väljapoole pööratud, põsed pruntis.
  • Imemine vaheldub neelamisega.
  • Kui ema imetab last istudes, peaks lapse asetama padjale, et ema saaks istuda võimalikult vabalt ja lõdvestunult, sirge toetatud seljaga ja lõdvestatud kaela ja õlavöötmega.
  • Laps küsib rinda vähemalt 8 korda ööpäevas ja jääb pärast toitmist rahule.
  • Laps pissib iga päev rohkelt ja esimesel elukuul kakab vä- hemalt korra ööpäevas.
  • Lapse kaaluiive on igal kuul vähemalt 500–600 grammi, laps kasvab ka pikkusesse ja igal kuul suureneb tema pea ümbermõõt.

Mõnikord võib ema või lapse tervise tõttu imetamine olla vastunäidustatud. Siis peab lapsele andma esimesel eluaastal kunstlikke piimasegusid ja jälgima nende valmistamisel täpselt pakil olevaid juhiseid. Lehmapiima esimesel eluaastal imikule pakkuda ei tohiks.

Imetamine on keelatud, kui:

  • Lapsel on harvaesinev ainevahetushaigus (galaktoseemia).
  • Emal on ohtlik nakkushaigus: HIV, AIDS või äge ravimatu tuberkuloos.
  • Ema peab võtma vähiravimit, liitiumi, ergotamiini, metrotreksaati, rahustit või uinutit.
  • Emal on narkosõltuvus.

Imetamine võib olla häiritud, kui:

  • Naisel on harvaesinev rinna näärmekoe vähesus või trauma/operatsioonijärgne nibu närvide kahjustus.
  • Naisel on raske tervislik seisund, mis ei võimalda lapsega piisavalt tegelda.
  • Ema kahjulikud harjumused (suitsetamine, alkohol) muudavad rinnapiima maitset, võivad vähendada rinnapiima kogust ja põhjustada lapse rahutust.
  • Lapse tervisega on probleeme (huule- või suulaelõhe, Downi sündroom, suur südamekahjustus).
  • Äärmuslikult tugev allergia lapsel.

Probleemide korral pöörduge oma ämmaemanda või perearsti poole. Sünnitusmajades saab abi imetamise nõustamise vastuvõttudelt, konsulteerida saab ka telefoni teel.

Allikas: toitumine.ee

Äripäev
26. November 2015, 10:22
Vaata EST või RUS arhiivi