Digiregistratuur haiglates veel tagavaravõimalus

Digiregistratuur muudab haiglate registraatorite töökoormuse
väiksemaks. Ometi palju seda ei kasutata.
Digiregistratuur muudab haiglate registraatorite töökoormuse väiksemaks. Ometi palju seda ei kasutata.Foto: Erik Prozes
Haigekassa plaanib mõne aasta pärast käivitada üleeestilise digiregistratuuri, mille abil saab kiirelt ja mugavalt arstile registreerida.

Seni on digiregistratuurid kasutuses neljas suuremas raviasutuses ja eriti menukad ei ole.

Tartu Ülikooli Kliinikumi digiregistratuur on kõige uuem, avati kaheksa kuud tagasi. Selle ajaga on registreerinud endale esmase haigekassa poolt tasutava vastuvõtuaja 1300 inimest ehk ligikaudu 1% haigekassa esmastest aegadest, teatas haigla esindaja. Ülekaalukalt enam registreeritakse digiregistratuuri kaudu naistearstide ja nahaarstide vastuvõ- tule. Eelnevast tulenevalt on naisi broneerijate seas rohkem kui mehi, vahe on kolmekordne. Vanuseliselt on ühtlaselt jaotunud vahemik 20–59.

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas töötab digiregistratuur 2009. aastast. Kui 2012. aasta aprillis broneeriti digiregistratuuri vahendusel neli protsenti vastuvõttudest, siis 2015. aasta aprillis ulatus online-broneeringute arv seitsme protsendini. “Digiregistratuur on palju kasutatav Eestis elavate välismaalaste seas, kellel on ID-kaart,” rääkis haigla esindaja Stina Eilsen. Kõige populaarsemad erialad, millele patsiendid eelistavad aega kinni panna, on nahahaiguste eriala ning günekoloogia.

Lääne-Tallinna Keskhaiglas on keskmiselt 35 000 eriarsti visiiti kuus. Digiregistratuuris broneeritakse neist umbes 1500, mis teeb 4–5% visiitidest. Ülejäänud on kirja pandud kas telefoni teel, registratuuris kohapeal või on patsiendi registreerinud teine spetsialist (arst, õde), teatas haigla esindaja Liisa Suba.

“Samas oleme täheldanud, et digiregistratuuris aegu broneerides tekivad mitmed probleemid, mis telefoni teel või kohapeal broneerides oleksid lihtsasti välditavad,” jätkas ta. Näiteks juhtub sageli seda, et internetis aja broneerinud patsiendil ei ole eriarstile pääsemiseks saatekirja – telefoni teel küsib kõnekeskuse töötaja patsiendilt saatekirja olemasolu aga korduvalt üle.

“Teiseks, meie haiglas töötavad mõned arstid, kes võtavad vastu ainult lapsi. Digiregistratuuris võib see väike klausel aga inimesel märkamata jääda ning täiskasvanud patsient võib end kogemata näiteks lasteneuroloogi juurde kirja panna,” rääkis Suba.

Vanim on menukaim

Kõige esimesena võttis suurematest kliinikutest digiregistratuuri kasutusele erakliinik Medicum, 2002. aastal.

Sestap on neil varsti välja tulemas ka uus välisveeb. Erakliiniku juht Jaanus Vool kinnitas, et praegu tehakse digiregistratuuri kaudu pooled registreeringud. Seeläbi saab end arsti vastuvõtule registreerida neljas keeles, lisas Medicumi nõukogu esimees Kalev Karu. Arvuti kaudu pannakse kordusaegu ka arstikabinettides.

Äripäev
25. November 2015, 10:07
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas