Ausalt ja avameelselt vastse ema sünnitusjärgsest taastumisest

Lapse saamine on paljude naiste jaoks ilusamaid hetki elus
Lapse saamine on paljude naiste jaoks ilusamaid hetki elusFoto: Scanpix
Kuidas taastada tupelihaste toonus pärast sünnitamist ja kust leida lahendus sellisele delikaatsele probleemile?

Abi minnakse otsima nii seksuoloogi kabinetist kui ka internetifoorumeist. Netis surfates võib tõepoolest leida mitmeid asjalikke soovitusi ja õpetusi, kuidas tupelihased näiteks võimlemisharjutustega taas tugevamaks muuta. Erinevatel põhjustel jääb harjutuste tegemine tihti aga juba nädala pärast unarusse ja mure on endiselt alles.

Nagu ikka kipub olema, ei mõtle me hädadest enne, kui need meil n-ö sabast kinni haaravad. Samuti on lood sünnitusjärgsete kehaliste muutustega, mis võivad ilmneda veel pool aastat pärast lapse saamist.

Üks selline näide on uriinipidamatus, mis võib ilmneda suure jõupingutuse, köhatamise või isegi naermise ajal ja mis näitab, et tupelihased on jää- nud nõrgaks. Lisaks võib pärast sünnitust tupelihaste väljavenimise tõttu muutuda ka suguelu kvaliteet ja erinevust võib märgata naine ise, aga ka tema seksuaalpartner. Siinkohal on rohkem kui oluline probleemi mitte häbelikult maha vaikida, vaid pöörduda spetsialisti poole – see kindlustab, et raviprotsess toimub kiiremini ja tõhusamalt.

Rasedusjärgne taastumine sõltub ka elustiilist

Ilukliiniku vipMedicum günekoloogi Larissa Joffe sõnul on sünnituse järel kehas toimuvad muutused individuaalsed ja sõltuvad nii lapse suurusest, sünnitusaja pikkusest kui ka muudest asjaoludest. “Loeb ka see, milline on naise füüsiline seisund, kas ja kui palju tehakse sporti ning millises toonuses on tema lihased,” lisas ta.

Pahatihti jääb paljudel naistel aga probleem märkamata, sest arvatakse, et ju see peabki nii olema. Tegelikult ei pea. Jah, ka köha ja nohuga saame rahulikult harjumuspärase elutempoga edasi jätkata, kuid pikemas perspektiivis paisuvad pisemadki tervisemured järjest suuremaks ja seksikalt kähisevast häälest saab krooniline angiin, bronhiit või midagi hullematki. Sünnituse järel ilmnevad probleemidki ei kao iseenesest ja muutuvad ajaga tõsisemaks.

Uute meetodite kasutuselevõtt muutis terapeutilise gü- nekoloogia veelgi tõhusamaks kui kunagi varem. Patenteeritud tehnoloogiad tupe tihendamiseks ja uriinipidamatuse raviks on oma efektiivsuse poolest võimalikest traditsioonilistest ravivõimalustest mitu sammu ees. Lisaks avavad need uusi võimalusi naistele, kellele muud ravimeetodid tervislikel või psühholoogilistel põhjustel ei sobi.

Pisemaid muresid saab lahendada näiteks laserprotseduuride abil. Laseraparaat edastab kudedesse soojusimpulsse, mis nende õrna struktuuri ei kahjusta. Protseduuri tulemusena tõmbuvad kiud kokku ja hakkavad tootma kollageeni, lisaks paraneb nendes kudedes vereringe ja rakkude varustatus hapnikuga. Töödeldud ala muutub pringimaks ja elastsemaks ning funktsioneerib senisest märkimisväärselt paremini.

Mujal Euroopas on selline ravi juba üsna laialt levinud ja teadlike emade seas populaarsust kogunud. Tulemused on tõhusad ning sõltuvad patsiendi vanusest – noores eas on taastumine kiirem ja lihtsam ning võib piirduda ainult ühe protseduuriga. Püsiva tulemuse saavutamiseks peaks lä- bima kuni kolmest protseduurist koosneva kuuri.

Kuidas laserravi tekkinud seisundit parandab?

Laser stimuleerib rakke ja paranemine algab alles alates seitsmendast päevast pärast protseduuri läbiviimist. Esimesed viis kuni seitse päeva peaks piirama füüsilist tegevust ja hoiduma raskuste tõstmisest, samuti tuleb sel perioodil loobuda suguelust. Vajadusel antakse kudedele lisaimpulss korduva protseduuri näol. Saavutatud efekt kestab kuni kolm aastat, seejärel soovitatakse protseduuri iga aasta tagant uuesti korrata.

Kuna nii ravi tulemuslikkus kui ka vajalike protseduuride arv sõltub patsiendi eripärast ja probleemi tõsidusest, on enne protseduuri teostamist vajalik läbida ultraheliuuring ning teha mõned analüüsid. Seega on alustuseks vaja tulla konsultatsioonile, kus pannakse paika individuaalne raviplaan.

Doktor Joffe kinnitab, et erilisi ettevalmistusi ravi ei nõua, protseduur on kiire ja kestab vaid 20–30 minutit.

Protseduuri puhul tuleb siiski arvestada mõne vastunäidustusega nagu autoimmuunhaigused, ägedad infektsioon- ja viirushaigused, rasedus, diabeet ja vanus üle 60 eluaasta. Paranemine on individuaalne, statistika järgi keskmiselt 75–80%.

Äripäev
25. November 2015, 16:50
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas