Allergiate ravimine on individuaalne

Kevade saabumisega on õide puhkenud puud ja taimed. Umbes 10%-le eestimaalastest (umbes nii palju arvatakse meil olevat õietolmuallergia all kannatavaid inimesi) tähendab õitsemisaeg aga tüütuid vaevusi – silmade kipitust ja vesisust, nohu, aevastamist ja raskemal juhul hingamistakistust.

Peamised õietolmuallergia tekitajad lepp ja sarapuu hakkasid õitsema juba märtsis. Kase õitsemisperiood algab aprilli teisest poolest ja võib kesta juunini.

Mai lõpus hakkavad õitsema ka kõrrelised, juuli teisest poolest alustab õitsemist puju. Öietolmuallergia hooaeg võib kesta septembrini.

Üsna sage on ristallergiate esinemine. Näiteks võib kase õietolmule allergilisel inimesel esineda vaevusi õuna ja pirnisöömisel, pujuallergikul aga selleri, porgandi ja paprika söömisel. 

Confido erameditsiinikeskuse pediaater ja allergoloog Kersti Veidrik selgitab, kuidas allergia põhjustele jälile võiks saada.

Kõige üldisemalt võib allergeenid jagada kolmeks: olmeallergeenid, toiduallergeenid ja tööga seotud allergeenid (näiteks kemikaalid). Tööga seotud allergiate diagnostika ja ravi jääb kutsehaigustega tegelevate kliinikute töövaldkonnaks.

Organismi sensibiliseerumist põhjustavate allergeenide määramine nahatorketestiga on kogu maailmas väga sage meetod ja seda soovitatakse ka rahvusvaheliselt esmase meetodina. Sel viisil saab arst küllalt palju informatsiooni, kuid tuleb ette olukordi, kui haiguse põhjuse leidmiseks peab teste tegema korduvalt. On juhtumeid, kus nahateste teha ei saa ja siis otsitakse antikehi esmalt verest.

Kontaktallergia diagnostikaks kasutatakse omakorda kalleid ja spetsiifilisi allergeenide paneele. Sageli tuleb erinevaid diagnostikavõimalusi kombineerida.

Ravimiseks on mitmeid võimalusi

Allergiliste haiguste ravi võib tinglikult jagada kaheks: üldine allergilise reaktsiooni leevendamine ja konkreetse haiguse sümptomite ravimine. Kui suu kaudu võetavad tabletid ja tilgad või süstitavad lahused toimivad kogu organismis, siis lokaalsed ravimid (ninaaerosoolid, silmatilgad, nahasalvid, inhaleeritavad ravimid) toimivad kohas, kus sümptomid avalduvad.

Juba mitmeid aastaid on kasutusel ka spetsiifiline immuunravi ehk desensibiliseeriv ravi. Tegu on individuaalse raviga ning siis kasutatakse allergeene, millele konkreetsel inimesel allergia on.

Kasutusel on ka süstitavad ravimid, kuid viimasel ajal kogub populaarsust keele alla manustatavate tilkade kasutamine. Raviefekt on enamikul juhtudel hea või väga hea, kuid ravi kestab sageli mitu aastat.

Allergiliste haiguste ravimine on mõistlik, kuna nii hoitakse sageli ära tõsisemate sümptomite teke. Tihti lisandub ühele allergiaga seotud haigusele teine. Näiteks allergilisele nohule võib aja möödudes lisanduda astma. Sama võib olla ka vastupidi: esmaselt diagnoositakse astma ja hiljem lisanduvad sellele allergilise nohu sümptomid. Allergiaga seotud haigused võivad omavahel ka kombineeruda.

Miks allergia tekib, sellele ühest vastust ei ole ning seetõttu on ka raske jagada soovitusi allergia ennetamiseks. Konkreetne allergiline haigus pärilik ei ole. Küll aga võib pärilik olla soodumus allergiliste reaktsioonide tekkeks. Sellepä- rast on oluline teada perekonnas ja ka lähisugulastel esinevaid haiguseid.

Iseloomulikud allergiasümptomid võivad esineda vastavalt vanusele. Esimestel eluaastatel on valdavad nahalöövete erivormid. Sageli algab atoopiline dermatiit just selles vanuses. Eelkoolieas sagenevad bronhiaalastma sümptomid. Allergiline nohu sageneb koolieas ja edasi tõusvas joones täiskasvanueas. Kui lapseea astma võib vanusega välja kasvada, siis täiskasvanul võib astma põhjus olla juba ka mitteallergiline ja tegu on kroonilise haigusega.

Osa sümptomeid toob inimesed kiiresti arstile, sest need on silmaga nähtavad ja häirivad. Ka silmade sügelus, punetus, ägedad ja pikad vesised nohud on häirivad ja tullakse ravile. Hiilivalt algav astma võib jääda tähelepanuta, sest inimene harjub piiratud hingamismahuga, vähendab koormust ja arvab, et nii peabki olema.

Kui inimene kahtlustab allergiat, võiks alustada perearstist, nagu iga kaebusega. Perearstiga saab läbi arutada võimalikud allergia põhjused ja edasised uuringud.

Mõnikord on kaebused nii tüüpilised, et piisab mõnest analüüsist diagnoosi kinnitamiseks ja ravi alustamiseks. Vajadusel suunab perearst lapse lasteallergoloogi vastuvõtule. Keerulisem on täiskasvanutega, sest ühtne spetsialistide võrgustik puudub ning allergiaga tegelevad eriarstid, kelle valdkonda antud kaebus kuulub. Kopsuarstid tegelevad astmaga, nahaarstid nahalöövetega, nina-kõrva-kurguarstid allergiliste nohudega jne. Tervikpildi saamine võib siin olla keerulisem.

Igal juhul on tänapäeval võimalik ka õietolmuallergiku kevad rõõmsamaks muuta. Julge arstilt abi küsida!

Äripäev
25. November 2015, 15:59
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas