Usaldage oma rasked jalad arsti kergetesse kätesse

Jalaveenide uuring.
Jalaveenide uuring.Foto: Reio Vilipuu
Veenipuudulikkus, veenilaiendid – paljud naised ja mehed teavad nende sõnade tähendust omaenda kogemusest. Kuid veenihaiguste nüüdisaegsed ravimeetodid on niivõrd tõhusad, efektiivsed ja minimaalselt traumeerivad, et kannatada raskustunnet jalgades, turseid ja krampe on tänapäeval lausa andestamatu.

Rääkides kirurgilistest võimalustest, peab rõhutama, et mitte ükski neist meetoditest – aga kasutusel on neid tänapäeval mitmeid – ei oma midagi ühist tolle veresoonte “hekseldamisega”, mis on võibolla eakamate patsientide mällu sööbinud.
Fleboloogia kui meditsiinivaldkond areneb tohutus tempos. On loodud uusi meetodeid, millel kõigil on üks eesmärk: blokeerida haige veenijupp, likvideerida vigastatud veeniklapid ja taastada jala normaalne vereringe. Uusimate tehnoloogiate ja vastava aparatuuri abil on nüüd võimalikud väga peened ja väga täpsed manipulatsioonid veresoone enda sees. Eestis leiab kõige suurema tänapäevaste ravimeetodite valiku Eesti Veeniravi kliinikus.
Võitlust ilusate ja tervete jalgade eest tuleb alustada õigeaegsest veenidiagnostikast ja veresoontekirurgi konsultatsioonist. Õige surveravi ja tursete käsitlemise puhul aitab vastava väljaõppega lümfispetsialist.

Valutu ja tervendav laserikiir

Üks populaarsemaid veenikirurgia meetodeid on veresoonesisene laseroperatsioon. Veeni kahjustunud osasse viiakse peenike lasersond. Selles oleva avause kaudu suunab kirurg veresoone siseküljele laserikiire. See laser aurustab vee ära ja veresoone seinad kleepuvad kokku. Sulguvad pindmised veenikomud, kaob surve ümbritsevatele kudedele, mida patsient tunnetas raskustundena ja tursetena jalgades. Veri leiab tee südamesse mööda teisi veene, aga suletud veeni asemele kasvab väga kiiresti sidekude. Meetod seisneb selles, et elektromagnetkiirgus – see, mida kasutatakse mikrolaineahjus – kuivatab pindmise kahjustunud veeniosa: sellest kaob niiskus ja veresoon tõmbub kokku. Seda meetodit kasutatakse suuremate puudulike veenisüsteemide sulgemiseks. Kusjuures kiirgus ei jõua konkreetse veresoone seinast kaugemale, ümbritsevatesse kudedesse, ning seepärast ei tekita kahju.
Kõik need operatsioonid viiakse läbi üldnarkoosita. Laseri  ja raadiosageduslainete jaoks on vaja kohalikku tuimestust. Pärast nimetatud raviviise tuleb patsiendil leppida mõningate piirangutega lühikeseks ajaks – kanda 4 kuni 8 nädala jooksul CCL 2 surveklassi meditsiinilisi kompressioonsukki või põlvikuid, vältida lende ja jätta ära saunaskäigud. 

Skleroteraapia: tähtis on valida õiged ravisukad

Skleroteraapia abil lahendatakse kosmeetilise iseloomuga probleeme – kapillaarset varikoosi ehk nn ämblikveene. Jutt on nendestsamadest pisikestest sinistest soonekestest, mis ei põhjusta vereringehäireid, kuid sunnivad naisi peitma oma jalgu pükste ja tihedate sukkade alla. Skleroteraapia justkui kustutab need niiditaolised sooned ära.
Kahjustunud või laienenud veenid sulguvad läbi veresoonde spetsiaalse medikamendi süstimise. Tegu on kiire protseduuriga (30–45 minutit) ning pärast protseduuri on tähtis kanda CCL 1 või CCL 2 surveklassi meditsiinilisi kompressioonsukki või põlvikuid 2–3 nädala jooksul.

Miks on sukkade kandmine oluline? Suurim veenide koormus on hüppeliigese ümber, mis on gravitatsiooni arvestades kaugeim punkt südamest ning seetõttu on vajalik, et ka kantaval sukal surve alati väheneks hüppeliigesest kubeme suunas.
Selline skeem tagab suurema töösurve liikumisel ja paranev lihaspumba töö toetab enam veeniklappide tööd, parandab venoosse vere tagasivoolu, suurendab vedelike tagasiimendumist, kiirendab venoosse vere liikumiskiirust, vedelike refluks pidurdub ja koed pehmenevad ning kudede ainevahetus paraneb. Kokku sellega vähenevad jalgade raskus ning tursed.
Erinevad uuringud näitavad, et veenide eemaldamise või nendega seotud protseduuride järel on õige surve kandmine oluline ehk sellest oleneb parima lõpliku tulemuse saavutamine. Näiteks skleroteraapia standard ravijuhend soovitab suuremate veenide skleroseerimise järgselt kanda kaks nädalat CCL 2 survet ja väiksemate veenide korral CCL 1 survet ühest päevast kuni mõne nädalani.
 Meditsiiniliste kompressioonsukkade kandmine kuni kolm nädalat tõstab protseduuri effektiivsust parandades kliiniliselt soonte kadumist ja vähendab hüperpigmentatsiooni.

Mida sukkade kandmisel tuleb jälgida? Kompressioonravi peab kandjale olema mugav ja jalgade raskust, väsimust, turseid vähendav ning pakkuma tuge mittetöötavatele klappidele. Siinjuures on ülioluliseks õige materjali elastsuse/jäikuse ja surve valik, mida saavutatakse arvestades iga patsiendi seisundit.
Sobivaima põlviku, suka või sukkpüksi mugavuse tagavad esiteks õigesti mõõdetud ümbermõõdud ja pikkused. Näiteks kandmisel liigselt reie ümber pigistava suka ja ka liiga lühikese suka korral ei ole kindlasti valitud patsiendile õige toode ning see ei täida ka oma eesmärki.
Euroopas kehtiv survetoodete standard ehk meditsiiniliste kompressioonklassi toodete standard RAL GZ 387 määrab ära, milline peab olema toodete surve (mmHg- millimeetrit elavhõbedasammast nagu ka vererõhul), selle surve muutumine protsentides, kasutatavad materjalid, tekstiili kiu jäikus, kannaosa kudumine jne.
Kui surve kogu põlviku või suka pikkuse osas väheneb järk-järgult, siis selle tõestuseks otsige pakendilt sertifikaadi märki ja surveklassi tähistust CCL 1, CCL 2, CCL 3 või CCL 4, mis vastavalt on 18–21 mmHg, 23–32 mmHg, 34–46 mmHg ja >49 mmHg.
Meditsiinilise kompressioonsuka pakendile ei märgita ei survet ennast ega ka tekstiilikiu jämedust ehk DEN.

Kergemate hädade korral piisab õhemast sukast. Miks osad sukad on väga õhukesed ja teised jällegi paksud ning läbipaistmatud?
Tekstiili kiu jäikus ehk elastsus määrab ära, kui suureks tõuseb jala sisene rõhk lihastööl ehk kõndimisel, sportimisel, harjutuste tegemisel. Mida jäigem ja vähem veniv on tekstiil, seda suurem on rõhu tõus.
Seega kergemate veeniprobleemide korral on läbipaistvad sukad ja väga kergelt venitatavad kiud hea ja õige valik, kuid probleemsemate veenilaiendite, pigmentatsioonimuutuse ning ka juba haavandi puhul on mõistlik suurendada mitte vaid survet, vaid tuleb valida ka jäigema kiuga meditsiiniline kompressioonsukk.

Äripäev
26. November 2015, 13:26
Vaata EST või RUS arhiivi