Suuloputusvedelikud hoiavad hambad katust priid

Suuloputusvedelikud on viimastel aastatel leidnud laialdast kasutamist peamiselt täiskasvanud elanikkonna hulgas. Neid kasutatakse nii suuõõne haiguste ennetusel kui ka täiendava ravivõttena põletikuliste protsesside puhul.

Peamiselt kasutatakse suuloputusvedelikke kaariese ja igemepõletike ennetusel ja ravis. Teada on, et kaaries kulgeb kiiremini puudulike hügieeniga suuõõnes ja krooniline põletik igemetes võib ravi puudumise juures üle minna sügavamale limaskesta alusesse koesse.
Kui ravi jääb puudulikuks või puudub täielikult, kahjustub hammaskond massiliselt kaariesesse ja süveneb põletik igemetes.
Kasutusel on erinevaid suuloputusvedelikke e suuveesid, millede üldine põhitoime on vähendada tõvestavate mikroobide hulka suuõõnes. Antibakteriaalseteks toimeaineteks suuvees on peale eeterlike õlide veel kloorheksidiin ja ka alkohol.

Katt on mikroobide koloonia. Kaariese ja igemepõletike, sh parodondi haiguste tekkepõhjuseks ja selle kulgu raskendavaks teguriks on hambapinnale ja igemetele tihedalt kinnitunud katt (plaque), milline sisaldab massiliselt mikroobide kolooniaid. Katt ladestub suuõõnes erinevatele pindadele. Eristatakse hamba vabal pinnal olevat igemepealset ehk supragingivaalset ja igemevaos paiknevat ehk subgingivaalset mikroobide kogumit.
Rutiinsete hügieenivõtete puhul on olemas küll juurdepääs katule ja selle eemaldamise võimalus, kuid ebaregulaarsel hammaste harjamisel progresseerub mikroobiderikka katu hulk kiiresti, levides piki juure pinda juuretipu suunas. Esmalt moodustunud hambakatt on suhteliselt pehme ja eemaldatav. Katu koostisse aga lisanduvad süljest mineraalained, peamiselt kaltsiumisoolad.
Katt tiheneb ja tekib hambakivi. Iseloomulikeks kivi ladestumise piirkonnaks on valdavalt süljejuhade avanemise piirkonnad. Sellisteks piirkondadeks on ülemiste molaaride põskmised pinnad ja alumiste lõikehammaste suupoolsed pinnad. Mineraliseerunud katt kinnitub tihedalt hambapinnale, ning seda ei ole võimalik ainult hammaste harjamise abil eemaldada. Igemevaos paiknev mikroobide ladestus soodustab igemete kroonilise põletiku ehk gingiviidi teket.
Põletik progresseerub ning tekib kahjustus  hamba kinnitussüsteemis. Moodustub igemetasku ja raskematel juhtudel luuline tasku. Kaasneb hamba liikuvus, kinnitussüsteemi hävimine, mis hiljem võib viia ka hamba suust väljalangemiseni.
Hambakatt moodustub etappidena. Esimeses etapis saab hamba pind kaetud sülje valkudega, kuhu kinnituvad ja koloniseerivad mikroobid. Sellel perioodil on regulaarsete hammaste harjamisvõtete abil veel võimalik pehme katt eemaldada ja hamba pinnad hoida puhastena.

Suhkrurikas toit soodustab kaariese teket. Kuid järgmises etapis  suureneb bakterite kolooniate hulk. Bakterite erinevate liikide suhteline vahekord sõltub teatud määral ka kasutatavast toidust, sh suhkrusisaldusest.
Suhkrurikas toit on kaariest põhjustavatele mikroobidele (Streptococcus mutans) otseselt kasvulavaks. Eriti suur tähtsus suhkrurikkal katul on lapseeas, kus kaaries võib tekkida kiiresti. Siia kuulub ka nn varase lapseea kaaries, kus see kulgeb väga kiiresti, eriti magusate jookide ja jogurtite kasutamisel.
Kui väikelapse eas piisab veel katu eemaldamiseks pehma harja, vee ja lapsele mõeldud hambapasta kasutamisest, siis täiskasvanutel tuleb kasutada tõhusamaid vahendeid.

Hambahari igale poole ei ulatu. Kas ikka hammaste harjamine ja hambaniidi kasutamine võimaldab  hoida hambakatu teket kontrolli all?
Küllalt suur osa täiskasvanutest ei saa või ei taha pesta hambaid iga päev. Seda näitas Tervise Arengu Instituudi uurimus. Mehaanilisel pasta ja hambaharja abil katu eemaldamine alati ei õnnestu. Sageli on katt peetunud hammaste vaheruumidesse ja keelepoolsetele pindadele. Hambaharja ja hambaniidiga aga puudub juurdepääs kõikidele hamba pindadele. Hambavahedesse peetunud katt ongi sagedaseks põhjusteks, et kaariese  kontaktpindadel avastatakse hiljem, sageli alles siis, kui kaasneb valu.Nüüd tekib vajadus kasutada täiendavalt suuloputusvedelikke.
Kui hinnata suuveesid nende toime järgi, siis antiseptiliste vedelike toime seisneb nende võimes hävitada mikroobe. Hambaravis on kõige enam tuntud kloorheksidiin, mis lõhustab bakterite rakumembraani, takistab bakterite adsorptsiooni hambaemailile ja tungib läbi katu kuni hamba pinnani.
Eeterlikud õlid  lõhustavad  bakerite rakukesta ja mõjustavad ensüümide aktiivsust. Sellega saab takistatud bakterite adsorbtsioon hamba pinnale. Eeterlikud õlid eemaldavad bakterite endotoksiine ja omavad võimet tungida läbi hambakatu.
Kui rutiinsetele suuhügieenivõtetele lisanduvad antiseptikuid ja eeterlikke õlisid sisaldavad suuloputused, siis väheneb kalduvus kaariesese ja igemepõletike tekkeks. Selliste antimikroobse toimega loputuste efektiivsus igemevao bakterite vastu on suur, nende toime igemevaos püsib veel mitu tundi pärast loputust.

Kas suulopusvedelikud on ohutud? Kloorheksidiini sisaldavad suuloputuslahused ei põhjusta hammastel tundlikkust ega värvimuutusi. Kuigi kaebused on vedeliku ebameeldiva maitse üle, ei järgne sellel maitsemuutusi ega erinevust suuõõne normaalse mikrofloora koostises.
Etanool ehk etüülalkohol on universaalne lahusti antiseptilistele koostisosadele, mis soodustab nende tungimist hambakattu. Alkoholi sisaldavat suuloputusvedelikku ei tohi aga kasutada alla 12aastastel lastel ning alkohoolikutel ja isikutel, kes pidevalt võtavad ravimeid.
Eeterlike õlidega loputuslahuste uuringud näitasid täielikku sobivust suuhooldusvedelike koostisesse. Nad tapavad baktereid isegi raskelt kättesaadavates kohtades, vähendades seega ka hambavahedes bakterite hulka. Eeterlikke õlisid sisaldavad suuloputusvedelikud on sobivad pikaaegseks kasutamiseks ning erinevalt kloorheksidiinist ei oma halba maitset, mikrofloorat kallutavat efekti ega suuõõne mikroobide resistentsust.
Eestis on saadaval küllaldane valik suuloputusvedelikke, erineva maitse ja eeterlike õlide sisaldusega. Soovitav on suuvedelikud osta apteegist, saades kaasa ka info koostise ja kasutamise õpetuse kohta.

Mis on mis: eeterlikud õlid
? Nimetus võeti kasutusele 18. sajandil.
? Orgaaniliste keemiliste ühenditega ja nende segudega: terpiinide või terpenoididega.
? Annavad paljudele taimedele on spetsiifilise lõhna ja antibakteriaalse toime. Seetõttu kasutatakse neid taimi paljudes ravimvormides – lahustes, salvides ja ka suuveedes.

Suuloputusvedelikud
? Hambaravis on kõige enam kasutatud antiseptikuid, mis vähendavad kaariese teket, gingiviiti ja parodontiiti põhjustavate mikroorganismide hulka suuõõnes. Antiseptilise toimega koostises kloorheksidiinglükonaat 0,05–0,2%
? Enamik sisaldab veel eeterlikke õlisid, nt
(Listerine®, 12% kloorheksidiinglükonaat
(Peridex®). Eeterlikest õlidest sisaldavad
tümooli 0,064%, eukalüptooli 0,092%, metüülsalitsülaati 0,060%, mentooli 0,042% jt.
? Sisaldavad veel tsetüülpüridiinkloriidi, tina­fluoriidi, triklosaani, tsinktsitraati.

Millal peaks kasutama
? kaariese ja selle komplikatsioonide ennetamiseks lastel ja noorukitel
? hea suuhügieeni säilitamisel
? igemepõletike ja parodontiidi ravis
? suulimaskesta põletike ravis
? suu operatsioonide järel, eriti kui on paigaldatud implantaadid
? operatsiooni järgsel perioodil, rasketel (lamavatel) haigetel, kui hammaste pesemine on raskustega.

Kuidas suud loputada?

? Lugege lahuse koostis enne kasutamist läbi, eriti kui kasutate seda alla 12aastastel lastel kaariese ennetamisel. Kõikidel pudelitel peab olema märge lastel kasutamise lubamise kohta!
? Valage klaasi 10–20 ml (s.o 4–5 teelusikatäit) loputuseks valitud vedelikku.
? Loputage pärast hammaste pesemist (või ka pesemise vahel) hoolikalt suud ja eriti hambaid 10-30 sekundi jooksul.
? Valgendava efektiga suuvee puhul, nt Listerine® Stay White jt, loputage kuni 30–40 sekundit.
? Ärge vedelikku alla neelake!
? Parema mikroobidevastase ja põletikku raviva toime säilimiseks ärge pärast loputust kohe veega suud loputage. Erandiks lapsed, kelledele ei meeldi maitse või juhises märgitud nõue.
? Jälgie ka kasutamise juhist, mis on toodud kõigi suuloputuslahuste juures.

Äripäev
26. November 2015, 13:52
Vaata EST või RUS arhiivi