Õnnetus ei hüüa tulles – esmaabi andmise põhitõed

Esmaabi andmise kursus.
Esmaabi andmise kursus.Foto: ÄP
Kuigi inimesed kipuvad kindlameelselt arvama, et õnnetus siiski hüüab tulles, võib tekkida ootamatuid olukordi, mis võivad aset leida ka töö juures. Paraku peab kiirabi sageli tõdema, et kannatanu seisund on töötajate tegevusetuse tagajärjel lootusetu – abi andmisega on hiljaks jäädud.

Esmaabi tuleb osata õigesti anda. Õnnetusi juhtub iga päev ja palju elusid saaks päästa, kui oskuslikult esmaabi anda. Esmaabi eesmärk on tagada elumärkide olemasolu kiirabi tulekuni. Kuid selleks on vaja osata abi anda õigesti, sest oskamatu tegutsemine võib olukorra veelgi hullemaks teha.
Igas töökohas peab olema inimene, kes on läbinud esma­abikoolituse ning oskab kriisiolukorras kiirelt ja paanikata tegutseda. Esmaabikoolitust pakuvad kõik professionaalsed arstikeskused ja eri koolituskeskused.
Kõigile teistele töötajale tuleb selgitada, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks. Kui ettevõttes on näiteks turvatöötajaid, võib julgelt ka nemad appi kutsuda, kuna oma töö eripära tõttu on nad on läbinud põhjaliku esmaabikoolituse.

Esmaabikomplekti asukohta peavad kõik teadma. Esmaabikomplekti asukoht peab ettevõttes olema nõuetekohaselt märgistatud ja kõigile töötajaile kättesaadav. Kindlasti ei tohi esmaabivahendid olla luku taga. Sotsiaalministri määrusega on ette nähtud esmaabivahendite miinimumhulk, mis igas peab olemas olema. Enne komplekti soetamist tasub sellega tutvuda. Kapi sisu tuleb kontrollida vähemalt korra kuus.

Pane tähele: asutuse esmaabiandja ülesanded
* Annab esmaabi tööõnnetuse või tervisekahjustuse korral.
* Jälgib esmaabivahendite vastavust kehtestatud nõuetele, vajaduse korral täiendab nende kogust või tellib uue.
* Kontrollib esmaabikapi sisu
ja esmaabivahendite kehtivusaega.
* Kutsub kiirabi, kui esmaabi andmisega pole võimalik probleemi lahendada.

Tasub teada: olulised põhitõed
? Päästekorraldajaga tuleks rääkida rahulikult, nii saabub abi kiiremini.
? Kui inimesel pole teadvust, hingamist ja pulssi või on suur verekaotus, on seisund eluohtlik.
? Nikastatud, põrutatud, nihestusega või luumurruga jäsemele tuleb asetada külma, viinakompressi ei tohi kasutada.
? Voolu alla jäänut ei tohi minna päästma paljaste kätega.
? Uppujale tuleb läheneda selja tagant.
? Esmaabi andes tuleks püüda olla rahulik, ei tohiks tekitada paanikat.
? Kaasinimestesse tuleb suhtuda tähelepanelikult, abivajajat alati aidata.

Äripäev
26. November 2015, 13:00
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas