Liigrasu annab seenele hoogu

Nahahaiguse seborroilise dermatiidi peamine põhjustaja on seen Pityrosp orum ovale, mis esinevad nahal spooride kujul 90%-l inimestest, kuid nende aktiivne kasv käivitub ainult kõrgendatud naha ja rasunäärmete eritiste puhul ja kohaliku või üldise immuunsuse langusele.

Elamiseks ja paljunemiseks kasutavad seened aktiivselt naha rasu ja võivad põhjustada nahapõletikku.

Tihti aitab põhjuste kõrvaldamisest. Aktiivse ja liigse rasu eritumise eelsoodumust võivad põhjustada nii sisemised kui ka välised tegurid.
Sisemisteks teguriteks võivad olla näiteks endokriinsüsteemi haigused, närvisüsteemi haigused, epilepsia, Parkinsoni tõbi, geneetiline eelsoodumus seborröale, immuunsuse häired (HIV, AIDS, kaasasündinud immuunpuudulikkus) jt.
Välistest teguritest võivad dermatiiti soodustada liighigistamine, külm õhk; vale toitumine, vähene tsingi sisaldus toidus, avitaminoos PP, stressisituatsioon, leeliseliste pesuainete ja hügieenitoodete kasutamine.
Paljudel juhtudel aitab põhjuse kõrvaldamine sellest nahahaigusest vabaneda või vähendada haiguse progresseerumist ja kordumist.

Kahjustatud nahka kratsida ei tohi. Haiguse intensiivsus ja sümptomite iseloom sõltub selle tüübist ja nahapõletiku asukohast. Lokaliseerumine peanahal võib kaasneda lööve ja punetus, võib tekkida ka kõõm ja juuste väljalangemine.
Teiste kehaosade nahal ilmub selgelt määratletud piirkondades punetus roosade paapullidega, seejärel tekib nahale koorik, mis kleepub kokku rasunäärmete sekretsiooniga. Kahjustused kipuvad ühinema ja levima ringsuunas. Selle tulemusena moodustub nahal märkimisväärse suurusega põletikulisi kohti, mis põhjustavad patsiendile ebamugavust, tugevat sügelust või valulikkust.
Kahjustatud naha kriimustamine või sügamine võib tekitada teistkordse infektsiooni ja mädaniku. Kui haigus levib nina tiibadele, kulmudele, kõrvadele või kuulmekanalile, võivad tekkida nina ja neelu, silmalaugude ja kõrvade põletikulised haigused.
Paljud patsiendid panevad tähele, et seborröa sümptomid võivad ägeneda, kui rikutakse dieeti ja alkohoolsete jookide kuritarvitamisel, samuti vürtsikaid, soolaseid ja magusaid toite süües. Dieedi jälgimisel sümptomid taanduvad ning paranemisprotsess kiireneb.

Ravitakse nii tagajärgi kui ka põhjust. Peanaha dermatiidi ravi toimub kompleksselt. Määratakse dieet, soovitatav on tarvitada toiduaineid, kus leidub rohkesti tsinki, vitamiine A, B, C ja PP, seleen.  
Lisaks on soovitav kasutada seenevastast ravimit: kreemi, geeli või šampooni.
Koos sellise raviga teostatakse põhihaiguse ravi, mis aitab kaasa seborröa tekkele. Võimaluse korral kõrvaldatakse haigust soodustavad faktorid, nt stress, hüpotermia, alatoitumine jt.

Näonahk nõuab spetsiaalset hooldust. Seborröadermatiidi ravi näonahal puhul on keeruline. Lisaks põhjuste likvideerimisele sisaldab ravi mitmeid üldisi soovitusi toitumise normaliseerimiseks ja näonaha hoolduseks.
Näonaha hooldamisel ei tohiks kasutada tugevatoimelisi vahtusid ja seepe näo pesemiseks. Naha puhastamiseks tuleks kasutada spetsiaalseid geele või pesemispiimasid, mis sisaldavad antiseptilisi komponente, seenevastaseid ja põletikuvastased omadusi (nt ketokonasool, teepuuõli, salitsüülhape, tsink, seleen, liitium, nõiapuu eks­trakt, kvassia jt). Ei tohi kasutada alkoholi baasil puhastusvedelikke ja toonikud.
Hormonaalseid komponente sisaldavaid salve ja kreeme võib kasutada ainult arsti järelevalve all.
Haiguse tekkimisel silmalau piirkonnas ja blefariidi või konjunktiviidi arenguga määratakse raviks silmalaugude ja silmade pesemine antiseptiliste lahustega ja antibakteriaalsete silmasalvide ja silmatilkade kasutamine.

Abiks ka tabletid, kreemid ja valgusravi. Seborroilise dermatiidi ravi saab teostada erinevate mudelite abil, kasutades erinevaid farmakoloogilisi aineid.
Tablettidest aitavad nt antibiootikumid, antihistamiinikumid, multivitamiini ja mineraalainete kompleksid.
Ravikreemidest võib kasutada seenevastaseid salve (Nizoral, Mikospor, Lamisil® jt), hormonaalseid salve (Elokim jt) või immunostimulaatoreid (Elidel). Arst võib määrata ka ravimeid, mis normaliseerivad seedetrakti ja teiste kaasuvate haiguste ravimiseks.
Füsioteraapia on samuti üks seborroilise dermatiidi ravi. Selleks määratakse patsiendile darsonval, UV-kiirgus, laserravi või krüoteraapia.

Mis on mis:seborroiline dermatiit
? Seborröa, seborroiline
ekseem.
? Nahapõletik, mis esineb rasu­näärmete kohtades.
? Enamasti kulgeb krooniliselt ja teravneb kevadel või sügisel.
? Võib esineda igas vanuses, isegi imikueas.
? Imikutel laheneb tavaliselt ise ja püsib vaid harva üle aasta.
? Statistika järgi kõige sagedamini meestel.
? Levimus on umbes 2–5% maailma rahvastikust.
? Suurenenud on rasu tootmine ja piirkonniti nahapõletik. Naha rasu on suurepärane kasvukeskkond paljudele patogeensetele ja tinglikult patogeensetele mikroorganismidele, mis provotseerivad nahapõletikku. Seetõttu asuvad põletikulised piirkonnad tavaliselt nahal, külluslikult varustatud rasunäärmete kohtades: seljal, rinnal, mõnes näopiirkonnas, peanahal.
? Mõningatel juhtudel võib viia erinevate tüsistusteni: alopeetsia (laiguline juuksetus), marrastused, kõõm, blefariit või konjunktiviit, põletikud jm.
? Saab edukalt kontrollida, kuid kahjuks mitte välja ravida. Ravi tuleb alustada varakult esimeste haigustunnuste tekkimisel ja mitte katkestada enne ravikuuri lõppu.

Äripäev
26. November 2015, 12:46
Vaata EST või RUS arhiivi