Liighigistamine vajab arstilt abi

Tõenäoliselt kannatab kuni 3% rahvastikust liighigistamise ehk hüperhidroosi all. Paljudel juhtudel ei ilmne liigsele higistamisele mingit põhjust.

Idiopaatiline ja primaarne higistamine algab tavaliselt lapse- või noorukieas, võib olla pärilik ja esineb peamiselt paikselt kätel, jalgadel, kaenla all, harvem näol. See on valdavalt seotud emotsionaalsete faktorite ja soojaregulatsiooniga. Huvitav on see, et kuigi primaarse hüperhidroosi all kannatavad inimesed kogevad higistamishoogusid üldjuhul vähemalt kord nädalas, ei juhtu see tavaliselt öösiti.
Sekundaarne generaliseerunud (üle kogu keha) higistamine tekib tüüpiliselt hilisemas eas ja seda kogetakse harilikult ka öösiti. Sekundaarse higistamise taga on sageli meditsiinilised põhjused, näiteks ainevahetushäired (kilpnäärme üliaktiivsus, diabeet, podagra), verevähk, lümfivähk, menopaus, neuroloogilised haigused, tuberkuloos, psühhiaatrilised häired, teatud ravimid. Mõjutab aga ka vürtsikate toitude (küüslauk, sibul) ja jookide (kofeiin, alkohol) tarbimine.
Et aru saada higistamise tugevusest, sobib higitest pabersalvrätiku või joodilahusega. See näitab, palju higi imendub nahapinnalt. Kindlat piiri normaalse ja liigse higistamise vahele ei ole tõmmatud. Võib öelda, et kui higistamine hakkab segama igapäevaelu, on tõenäoliselt tegemist liighigistamisega.
Tähtis on teada, et mitmed ravimid võivad kõrvaltoimena põhjustada higistamist. Näiteks on higistamine mõne antidepressandi sage kõrvaltoime.
Kokkuvõtlikult: kui inimesel on kahtlus liigsele higistamisele, oleks igal juhul mõistlik külastada naha- või perearsti.

Mis on mis: liighigistamine
Higistamine suuremal määral kui vajalik normaalseks keha jahutamiseks.
Millal tasub pöörduda arsti poole
? liigne higistamine ilma ilmse põhjuseta on kestnud üle kuue kuu
? higistamine esineb mõlemal kehaküljel jämedalt samas koguses
? hood esinevad vähemalt kord nädalas
? higistamine segab igapäevatoimetusi
? liigne higistamine algas enne 25. eluaastat
? higistamist ei esine öösel
? perekonnas esineb liigset higistamist
Sümptomid, mille korral tuleks muretseda
? higistamine toob kaasa kaalukaotuse
? higistamine tekib peamiselt magamise ajal
? higistamine koos palaviku, rinnavalu, õhupuuduse ja kiire pulsiga
? higistamine ja valu või survetunne rindkeres
? higistamine on pikale veninud ja seletamatu põhjusega

 

Mida on võimalik liighigistamise vastu ette võtta?

Primaarse ja paikse higistamise (kaenlaalused, peopesad, tallad) ravi saab alustada apteegis müüdavate tugevamate antiperspirantidega, kuid kui liigne ja/või üle keha higistamine tekib äkitselt või öösiti, tuleks pöörduda arsti poole võimaliku haigusliku põhjuse väljaselgitamiseks. Samuti tuleb vajadusel tegeleda higistamisega kaasuvate tüsistustega, näiteks bakteriaalsed ja seeninfektsioonid. Ravivariandid ulatuvad antiperspirantidest kirurgiliste protseduurideni.

* Tugevatoimelised antiperspirandid
Esimene valik paikse liighigistamise ravis. Sageli aetakse segamini terminid antiperspirant ja deodorant. Antiperspirant pärsib higi eritumist, deodorant vaid maskeerib higi lõhna.
Peamiseks toimeaineks on alumiiniumisoolad, mille mõjul tekivad higinäärmete juhadesse pindmised ja ajutised higistamist takistavad “korgikesed”. Need eemalduvad nahalt pesemise ja rakkude loomuliku irdumisprotsessi käigus, mille järel taastub ka tavapärane higistamine.
Sageli ei pruugi laiatarbetoodetest piisavalt abi saada, kuna nende aktiivaine sisaldus on liiga väike. Tugevamaid antiperspirante müüakse apteekides ning alumiiniumkloriidi protsent neis on 10–20%.
Kohe ei ole mõistlik valida kõige kangemat toodet, vaid ravi tuleks alustada keskmise tugevusega antiperspirandiga ja vajadusel ajapikku see tugevama vastu välja vahetada. Väga tundliku naha korral tuleks eelistada madalamat alumiiniumkloriidi kontsentratsiooni ja alkoholivaba toodet.
Tooted kantakse higistavatele piirkondadele eelistatult ööseks, mil higinäärmed on puhkeseisundis. Sageli piisab 1–2 kasutuskorrast nädalas. Oluline on kanda ainet õhukese kihina kuivale, tervele nahale ning mitte vahetult pärast raseerimist. Ei maksa karta, et see takistab keha jahutamist, kuna näiteks kasvõi kaenlaaluste pindala on üle 300 korra väiksem kogu keha pindalast.
Antiperspirantide mõju on kõige tugevam kaenla all, veidi väiksem peopesadel ja taldadel. Liigse higistamise blokeerimisel on suur võimalus pääseda ka ebameeldivast kehalõhnast, kuna halb lõhn on valdavalt tingitud higi ja bakterite koosmõjust.

* Botoxi süstid
Botuliintoksiin blokeerib ajutiselt närviülekande higinäärmetele. Botoxi süste teostatakse eelkõige kaenlaaluste ja labakäte higistamise korral. Ravimit süstitakse nahasiseselt paljudesse punktidesse, keskmiselt 1–2 cm vahedega. Higistamine peatub keskmiselt kuueks kuuks. Toime on kõige pikem kaenla all, lühem peopesadel ja taldadel. Süste tehakse mitmetes erakliinikutes, hind on umbes 450 eurot.

* Iontoforees
Kõige tõhusam protseduur eelkõige labakäte ja -jalgade higistamise korral, kuid samas üsna aega ja kannatust nõudev. Tegemist on veeprotseduuriga, mille ajal juhitakse nõrk elektrivool nahka. Arvatakse, et selle toime on sarnane antiperspirantide omaga.
Protseduuri saab läbi viia koduse aparaadiga, mida on tõenäoliselt võimalik tellida interneti kaudu. Sessioon kestab 10–20 min ning protseduuri tehakse mõnel korral nädalas, millele järgneb säilitusravi ühe- kuni kolmenädalaste intervallidega.

* Suukaudne ravi
Sobib eelkõige inimestele, kes kannatavad üle keha higistamise või näo punetushoogude, kuid ka labakäte ja jalgade higistamise all. Kuna raviga võivad kaasuda ebasoovitavad kõrvaltoimed, nagu suukuivus, nägemishäired, uriinipeetus, kõhukinnisus, südamepekslemine, on see harva näidustatud.

* Endoskoopiline rindkere sümpatektoomia
Operatsiooni käigus lõigatakse üldnarkoosis patsiendil läbi higinäärmeid reguleerivad närvid. Selle tulemusena lakkab umbes 98% patsientidel peopesade higistamine ning taanduvad näo punetus -ja/või higistamishood. Higistamise taastekke võimalus on väike. Kaenla all ei ole efekt nii hea (umbes 75%). Tüsistusena võib aga tekkida kompensatoorne higistamine teistes kehapiirkondades.

* Pindmine liposuktsioon
Tehakse samuti üldnarkoosis. Näidustus on kaenlaaluste liighigistamine, mis ei ole allunud konservatiivsetele ravidele, sealhulgas Botoxile. Läbi mõne väikese nahalõike eemaldatakse küreti abil nahaalust kude ja suurenenud higinäärmeid. Efektiivsus on 95%, kuid aja jooksul, tüüpiliselt kuue kuu jooksul, võib näärmekude ja higistamine taastuda.

Äripäev
26. November 2015, 12:40
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas