Bronhiaalastmat soodustavad saaste ja allergeenid

Viimase kümne aasta jooksul on kogu maailmas kasvanud astmahaigete arv nii täiskasvanute kui ka laste hulgas.

Astma võib ilmneda igas eas, lastel avaldub see tavaliselt enne 6. eluaastat ja 50%-l juhtudel kaob puberteedieaks, kuid hilisemas elus ilmub taas. 2/3-l lastest püsib astma läbi ülejäänud elu. Lapseea astma ei “kasva välja” – tavaliselt säilib astma raskusastme iseloom kogu elu.
Enne 14. eluaastat on poistel astmat kaks korda rohkem kui tüdrukutel, puberteedieas haigestumus võrdsustub ja hiljem on naistel astmat rohkem kui meestel.­

Põhjustajad. Astma väljendusvormid on väga erinevad. Eristatakse varajase algusega astmat eosinofiilse põletikuna, hilistekkelist astmat, mis on tavaliselt naistel, iseloomult mitteallergiline – eosinofiilse või neutrofiilse põletikuna ja fikseerunud obstruktsiooniga astmat. Astma ägenemist soodustavad tegurid on õhu saastatus kas allergeenide või keemilis-toksiliste ainetega – tubakasuitsuga, aerosoolidega, värvidega, ärritavate gaasidega. Samuti põhjustavad ägenemist hingamisteede infektsioonid, järsk glükokortikosteroidide ravi katkestamine, füüsiline koormus, kaasuvad haigused – sagedamini gastroösofageaalne refluks – ja äkilised ilmamuutused ning tugevad emotsioonid.
Ka erinevad toiduained ja  toidulisandid võivad olla allergeenideks. Ravimitest on sageli allergeenid penitsilliinid, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, suurtes annustes beeta-blokaatorid, kontrastained, nitrofurantoiin.
Allergeenid võivad olla kas loomse või taimse päritoluga, elamutolm, toatolmulestad, akvaariumikalade kuivtoit, epidermaalsed allergeenid (koduloomade naha kõõm, prussakad).
Oluline on geneetiline eelsoodumus, nagu ka seos allergilise riniidi, allergilise dermatiidi ja atoopiaga.

Sümptomid. Astma sümtomeist esineb ägenemise korral hingeldust, kus hingamissagedus on tõusnud, hingamine on pindmine, väljahingamine on raskendatud. Köha algab ootamatult, on vaevav, põhjustab lämbumishoogu, kõlavad kiunuvad viled hingamisel, mis on kuulda distantsilt, sest hingamisteedes esineb silelihaste spasm, limaskesta turse ja suurenenud lima produktsioon.
Koormusastma korral tekib bronhospasm füüsilise pingutuse  korral, sagedamini külma ilmaga jooksmisel, siis sunnib hingeldus füüsilist pingutust katkestama ja alles rahuolekus, 5–10 minutit hiljem, tekivad tüüpilised astmasümptomid. Koormusastmat esineb 3–10%-l üldpopulatsioonist.
Tuntakse ka astma köhavarianti, kus köha on juhtiv või ainus sümptom, taolist astmat esineb rohkem lastel ja noortel.
Haige jälgimisel tuleb hinnata astma kontrolli taset – kas astma on hästi kontrollitud, osaliselt kontrollitud või kontrollimata tasemel.
Haigus on kontrolli all siis, kui päevaseid sümptomeid on nädalas vähem kui kaks korda ja öiseid sümptomeid ei ole üldse, puuduvad kehalise aktiivsuse piirangud ja nõue on, et kopsufunktsioon on normaalne.
Kui sümptomeid on rohkem ja neid ilmneb ka öösel, ei ole haigus enam kontrolli all.

Ravi. Astmaravis kasutatakse palju erineva disainiga ravimeid, kuid kõik võib jagada nelja suurde gruppi toimeaine järgi: kiiresti toimivad bronhilõõgastid, pika toimeajaga bronhilõõgastid, inhaleeritavad glükokortikosteroidid ja kombinatsioonravimid.
Inhalaatori tüübi alusel jagunevad nad aerosool või pulberinhalaatoriteks ja inhalaatori seadme järgi on aerosoolid, Respimat, Genuair, Discus, Ellipta, Turbuhaler, Aerolizer, Breezhaler, Easyhaler.
Astmaravi baas- ehk põhiravimiteks on astmat kontrollivad ravimid, millel on põletikuvastane toime, kuid nad ei sobi üksinda astmahoo kiireks kupeerimiseks. Need ravimid on inhaleeritavad ja süsteemsed glükokortikosteroidid – kõige efektiivsemad astma korral.
Teine suur grupp ravimeid on sümptomeid leevendavad hooravimid ehk bronhilõõgastid, mis toimeaine järgi jagunevad beeta 2 agonistideks ja antikoliinergilisteks preparaatideks.
Kombinatsioonraviks kasutatakse beeta 2 agoniste kombinatsioonis inhaleeritavate glükokortikosterididega, need on fikseeritud kombinatsioonravimid.
Veel on kasutusel pika toimeaine vabastamisega teofülliinipreparaadid, kromoonid, antileukotrieenid ja monoklonaalsed antikehad.
INSPIRE uuring, millega analüüsiti astma kontrolli tegelikkuses, näitas seda, et hästi kontrollitud oli astma 30% ja kontrollimata 50% patsientidel, sest haiged ei hinda oma seisundit adekvaatselt. Nii arvas 89% kontrollimata astmaga haigetest, et nende seisund on hea.
Üleeuroopaliste (GINA) ravijuhiste soovitus astma käsitlusel on kontrolli saavutamine ja säilitamine. Selleks peab olema kontroll astma vallandajate üle, koostatud konkreetne raviplaan ja astmahaige regulaarne jälgimine.
Eesmärk on saavutada kontroll sümptomite üle, vältida ägenemisi ja  hospitaliseerimisi, hoida kopsufunktsiooni näitajad normis või normilähedal, minimaalselt kasutada beeta 2 agoniste, minimaliseerida ravimite kõrvaltoimeid, tagada piiranguteta füüsiline aktiivsus, vältida hingamisteede pöördumatu obstruktsiooni väljakujunemist ja vähendada suremust.
Kui varasemaks eesmärgiks oli aastakümneid astma-atakkide/ägenemiste ravi, siis uueks eesmärgiks on saavutada täielik astmakontroll: vältida puudumist koolist või töölt, vajadust meditsiiniteenuste järele ja säilitada normaalne elukvaliteet.

Mis on mis: bronhiaalastma
* Hingamisteede krooniline põletikuline haigus.
* Põhjustab  korduvaid ja erineva intensiivsusega köha, vilistavat hingamist ja õhupuudushoogusid, eriti varastel hommikutundidel.
* Õhuvoolutakistus hingamis­teedes on taaspöörduv kas ravimi toimel või iseeneslikult.
* Sõltumata astma vormist, osalevad hingamisteede kroonilises põletikus paljud rakud, sh nuumrakud, eosinifiilsed leukotsüüdid, T-lümfotsüüdid, neutrofiilid jt, mis põhjustavad bronhiaalset hüperreaktiivsust – bronhide ebanormaalselt suurenenud reaktsiooni vastuseks erinevatele ärritustele.

Äripäev
26. November 2015, 13:31
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas