Aju vajab treeningut

Mälu on õppimise seisukohalt keskse tähtsusega, sest just sinna salvestatakse kõik teadmised. Ehkki aju võimalused pole kaugeltki läbi uuritud, on siiski teada hulk harjutusi, mis võivad mälu oluliselt parandada ja võimaldavad seeläbi paremini hakkama saada nii õpingutes kui ka elus üldiselt.

Mõtted ja aistingud (näiteks loengu kuulamine) liiguvad lühiajaliselt läbi sensoorse mälu, kuni jõuavad lõpuks lühi- ehk töömällu, kus teadmised säilitatakse ajutiselt. Selle hea näide on telefoninumbrite või e-posti aadresside meeldejätmine.
Lühimälus olev informatsioon saab püsiva kodeeringu pikaajalises mälus, kus sellest saab osa meie üldisest teadmistepagasist, kuid selle informatsiooni meeldetuletamise võime varieerub.

Töömälu arendamine

1. Tükelda pikad infodetailid lühemateks lõikudeks. Kui satud silmitsi keeruka informatsioonikilluga, siis püüa jagada see väiksemateks osadeks. Sinu lühimälu suudab talletada korraga 4–7 eraldiseisvat detaili. Seda tükeldamistehnikat arendades võid panna iga detaili rohkem kasulikku informatsiooni kandma. Üks selliseid näiteid on telefoninumbrid: 5551234567 tundub esmapilgul keeruline meelde jätta, ent kui jagada see mitmeks osaks, näiteks “555-123-4567,” suudad seda piisavalt kaua meeles pidada, et hiljem üles kirjutada või püsimällu salvestada.

2. Mängi mänge, mis keskenduvad informatsiooni kiirele ja korrektsele käsitlemisele. Internetis leidub õppemänge, mis on välja töötatud spetsiaalselt mälu treenimiseks. Kasuta mitut erinevat tüüpi mänge, et treenida ja arendada erinevaid aju piirkondi. Loomulikult ei tohi need mängud õpinguid segama hakata, küll aga on see lõbus meetod, kuidas leevendada stressi ja arendada samal ajal mälu. Paljud nendest mälumängudest on internetis tasuta saadaval ning nende abi mälumahu suurendamisel on tõestatud.

3. Stimuleeri ennast erineval viisil
kogu päeva jooksul. Loe raamatut, kas või mõni lehekülg. Peatu korraks, et lilli nuusutada. Proovi erinevaid toite ja veeda veidi aega loodust vaadeldes. Leia aega regulaarseks sotsiaalseks suhtlemiseks teiste inimestega. Kuula muusikat. Kuigi kuulmist võib stimuleerida igasugune muusika, on mõned uuringud näidanud, et klassikaline muusika annab siin parimaid tulemusi. Kõikidele neile ergutustele reageerides püsib aju paindlikuna ja see aitab kaasa töömälu arengule.

4. Hoia oma stressitase kontrolli all.
Stress on sõna otseses mõttes mälu mürgitaja – kemikaalid, mida organism stressiseisundis toodab, häirivad informatsiooni lühimälust pikaajalisse mällu üle kandmise protsessi. Õpi stressikemikaalide vallandumist vähendama.

Meeldetuletamisvõime arendamine

* Harjuta aktiivset kuulamist loengutes. Kuula tähelepanelikult ja tee kokkuvõtlikke märkmeid õppejõu selgitustest, ideedest ja toodud faktidest, samuti seonduvatest materjalidest, mida leiad muudest kirjalikest allikatest. Kui sa teed aktiivselt märkmeid, selle asemel, et üritad sõna-sõnalt kõike üles kirjutada, rakendad sa oma mälu ja aju märksa sügavamalt.
Üks efektiivsemaid seostamisvõtteid on lisada konspekti väike isiklik märkus iga loengu kohta, see võib olla midagi niivõrd tähtsusetut nagu ilm, lõunasöök või lips, mida õppejõud kandis, kuid hiljem võib see aidata kogu loengu sisu paremini meelde tuletada.

* Õppides kasuta erinevaid tehnikaid. Ära lihtsalt loe teksti või oma märkmeid, vaid loe neid kõva häälega. Võid proovida neid käsitsi ümber kirjutada, kui kasutad tavaliselt konspekteerimiseks arvutit, või vastupidi. Kui sulle antakse eksami näidisküsimused, siis kirjuta õppimise ajal üles näidisvastused, selle asemel, et lihtsalt teemasid lugeda.
Need meetodid hõlmavad nii kordamist kui ka mitmekesisust – teema meeldejätmisel erinevate toimingutega tekib rohkem seoseid, mis parandavad sinu võimet informatsiooni meelde tuletada.

* Kasuta sihipäraselt küsimuskaarte. Koosta õpitava teema kohta kaardid, millel küsimus (sõna, tekst, pilt, mõiste) on ühel küljel ja vastus teisel küljel. Juba ainuüksi nende koostamine on hea harjutus, kuid ära sellega piirdu. Sega kaardid, võta need ükshaaval ette ja proovi küsimustele vastata. Kaardid, millele andsid vale vastuse, aseta pakki A, õige vastuse saanud aga pakki B. Vaata pakk A iga päev läbi, tõstes kaardid, millele sa õigesti vastad, pakki B. Pakk B vaata läbi kord nädalas, tõstes kaardid, millele sa valesti vastad, tagasi pakki A. See on väga hea vahend faktilise informatsiooni õppimiseks, näiteks sõnad ja väljendid, võõrkeeled ning ajaloolised sündmused ja kuupäevad.

* Õpi regulaarselt ja tihti, kuid mitte alati kaua. Sagedane õppimine aitab sul arendada pikaajalist mälu, millest saad kergesti vajalikku teavet meelde tuletada, ning loob ühtlasi positiivse regulaarse harjumuse, mis kasvatab eetilist suhtumist töösse. Õppimine põhineb pigem regulaarsel kordamisel kui üksnes õppetundide hulgal.
Loomulikult pead õppima piisaval määral, et loengu materjali haarata, kuid uuringud on näidanud, et ühest tunnist päevas nädala vältel on rohkem kasu kui viiest tunnist intensiivõppest.

* Hoia oma aju ergas. Vaatamata väikesele kaalule kasutab aju ligikaudu veerandi sinu organismi energiast, mis tähendab, et mõtlemine on raske töö.
Söö regulaarselt ning püüa jälgida, et su toidusedel sisaldaks valke ja köögivilju; eriti kasulikud on kala, rohelised lehtköögiviljad ning oad. Energiat annavad ka süsivesikuterikkad toidu­ained, näiteks täisteraviljatooted, läätsed ja pruun riis. Uuringud on näidanud, et pikaajalise mälu tervisele võib mõjuda kasulikult ka väike kofeiini- (eriti kohv ja roheline tee) või alkoholikogus (eriti punane vein), kuid sellega ei tohi muidugi liialdada.

Äripäev
26. November 2015, 12:34
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas