Vajadus kateeterablatsiooni järele on aina suurem

Soome arstide leht Mediuutiset kirjutas, et vajadus ravida kodade virvendusarütmiat kateeterablatsiooniga (KVKA) on 2–3 korda suurem tegelikkusest.

Ka Eestis on seni see pigem erandlik ravimeetod, näitab statistika. Kesk-Soome keskhaigla alustas mullu septembris esimese sealse keskhaiglana nende protseduuride tegemist. KVKA ei sobi kõigile südamehaigetele, küll aga saab selle abil korrastada ja hoida kontrolli all raskeid rütmihäireid nagu supraventrikulaarne rütmihäire, kodade laperdus ja vatsakestest pärit rütmihäired. Varem tehti selliseid operatsioone Soomes suuremates keskustes ja ülikoolihaiglates. Keskmine KVKA patsient on 50–60aastane, kel on suured rütmihäired ja seetõttu ei saa ta ka korralikult tööd teha. Vanemas vanusegrupis on see protseduur juba rohkem küsitav, kuna riskid on suuremad ja tulemused kaheldavamad, kirjutas Mediuutiset.

Kaebuste kergendamine

Kateeterablatsiooni õnnestumisprotsent sõltub patsiendi rütmihäire liigist. Supraventrikulaarse rütmihäire puhul isegi üle 95% paraneb ablatsiooni abil püsivalt, aga kodade virvenduse puhul on portsent keskmiselt 70. “Kodade virvendus paraneb harva lõplikult. Ablatsiooni eesmärk on kergendada kaebusi ja parandada patsiendi elukvaliteeti, eelkõige järgmise 10 aasta jooksul,” selgitas Ida-Soome Ülikooli sisehaiguste professor Pekka Raatikainen. Soomes tehakse aastas 600 kodade virvenduse ablatsiooni, aga tema hinnangul oleks vajadus 2–3 korda suurem. Seetõttu on eriti Helsingi piirkonnas järjekorrad veninud väga pikaks.

“Oleme muudest Põhjamaadest maas. Eriti Norras ja Taanis tehakse võrreldes elanike arvuga selliseid protseduure kaks korda rohkem,” rääkis Raatikainen.

Soomes on umbes 150 000 kodade virvendusarütmia patsienti, kellele kateeterablatsioon sobib vähestest.

Eestis on haigeid vähem

Eesti Haigekassa tervishoiuspetsialisti Malle Avarsoo sõnul on haigekassa teenuste loetelus alates 2010. aastast teenus nimega “arütmiate raadiosageduslik kateeterablatsioon”. Taotluse kodade virvendusarütmiaga patsientide raviks sellel meetodil tegi torakaal- ja kardiokirurgide selts. Seltsi omaaegsel hinnangul võiks Eestis olla umbes 15 000 virvendusarütmiaga inimest ja nende hulk rahvastikus kasvab.

Haigekassa andmetel tehti 2010. aastal südame arütmiate ravi kateeterablatsiooni meetodil 461 korda, 2011. aastal 402 korda, 2012. aastal 334 korda ja 2013. aastal 393 korda.

Arütmiate raadiosageduslik kateeterablatsioon maksab hinnakirjas ca 2750 eurot. Raadiosagedusliku kateeterablatsiooni protseduure Eestis teevad Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikum.

Äripäev
26. November 2015, 15:30
Vaata EST või RUS arhiivi