Toiduallergiat üha enam

Toiduallergia all kannatab Eestis hinnanguliselt üks inimene kümnest. See on organismi ülitundlikkus teatud toiduainete suhtes, mis avaldub allergilise reaktsioonina. Enim kannatavad toiduallergia käes lapsed, kuid üha rohkem ka täiskasvanud.

Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liikme, proviisor Kristiina Sepa sõnul on toidu­allergiate puhul oluline täpne diagnoos ja õigeaegne ravi. “Kahjuks esineb väga palju olukordi, kus inimesed jätavad toiduallergia tähelepanuta või langetavad otsuse pelgalt tunnetuslikult: olen selle või teise toiduaine osas vist allergiline. Tegelikult on oluline teada, mis on sinu põhiallergeen ehk allergia põhjustaja ning see toidust välja jätta, samuti ravida konkreetseid tekkinud sümptomeid nagu näiteks astmahoog või nahapõletik. Apteeker saab siin hea nõuandega abiks olla, seega julgustan kindlasti oma murega apteeki pöörduma,” rääkis proviisor.

Toitumispäevikust on abi

Toiduallergia võib avalduda minutite jooksul, aga ka alles 1–2 ööpäeva möödudes, mistõttu on allergiat kahtlustades väga kasulik pidada toidupäevikut. “Söödud toidu ja tekkinud reaktsioonide üleskirjutamine on oluline. See koos allergiatestidega aitab kaasa diagnoosi panemisel põhjus allergeeni osas ning tänu õigele ravile on võimalik ennetada ka väga tõsiseid juhtumeid nagu näiteks eluohtlik allergiline reaktsioon ehk anafülaksia,” selgitas Sepp.
Toitumisekspert Julia Vään rõhutab, et samavõrd oluline on mõelda läbi oma igapäevane menüü ning jälgida, et toitutakse tervislikult. “Suve lähenedes hakatakse pidama dieete, mis lubavad lühikese ajaga ülisaledat figuuri. Tegelikkuses ikkagi sellist kiiret teed, mis ühtlasi oleks tervislik, ei eksisteeri. Selle asemel tuleks läbi mõelda oma igapäevane menüü, jälgida, et kaloririkkaid toiduaineid tarbitaks mõõdukalt ning menüü oleks võimalikult mitmekülgne. Põhirõhk võiks olla erinevate köögiviljade ja muu värske rohelise kaasamisel. Vähem oluline ei ole ka see, et tervisliku toitumisega kaasneks piisavalt liikumist ja füüsilist tegevust, mis aitab põletada tarbitud kaloreid,” rääkis Vään.

Toiduallergiat põhjustavad kõige sagedamini pähklid, munad, kala, koorikloomad, soja, lehmapiim, nisutooted, teatud puuviljad ja seemned, vürtsid. Üks toiduaine võib põhjustada mitu erineva raskusastmega haigusnähtu ning need võivad aja jooksul muutuda. Toiduallergia korral esineb huulte, keele ja suulae sügelust ja turset, iiveldust, oksendamist, kõhupuhitust ja -lahtisust, naha sügelust, punetust ja lööbeid, aevastamist, nohu, köha, kõriturset, astmat.

Šokk võib olla ka surmav

Sepp lisas, et soovitada võib ka probiootilisi preparaate, mis tugevdavad immuunsüsteemi igal juhul ja aitavad organismil allergiaga võidelda. “Toetava abivahendina on need omal kohal,” märkis ta.
Toiduallergiaga seoses tasub mainida ka anafülaktilist šokki, mis on väga tõsine allergiline reaktsioon. Seda võivad põhjustada lisaks toitudele ka putukahammustused, mõned ravimid ja lateks. Õigeaegse ravi puudumisel võib see lõppeda surmaga. Viimase kümne aastaga on haiglaravi vajavate allergiajuhtumite arv kasvanud seitse korda. Siin võib kohene adrenaliini manustamine päästa elu. Võimalikke allergilisi reaktsioone aitab vältida väljatöötatud ravijuhise järgimine ja konkreetsele allergeenile vastav immuunravi.

Äripäev
27. November 2015, 15:15
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas