Stress nõrgestab inimese immuunsüsteemi

Stressi mõistetakse tavakeeles närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele.

Stressi tunnevad rohkemal või vähemal määral kõik inimesed. See ei ole alati paha. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja jõuduandvat rolli, aitab tõsta motivatsiooni ja loovust.

Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest juba tehtud ja tegemata töödesse.

Rohkem tajuvad inimesed negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla vä- simus, peavalu, kurbus, unehäired, keskendumisraskused, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, probleemid suhtlemisel jne. Kui stress on pikaajaline, siis organismi vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. Stress nõrgestab inimese immuunsüsteemi.

Stressi esmasteks sümptomiteks on tavaliselt väsimus ning keskendumisraskused. Sageli esinevad ka peavalu (lihasepinge kasvust ja/või kõrgenenud vererõhust), tavaliselt rohkemal määral higistamine, närvilisus, ärevus- või abitustunne, kergesti ärrituvus, unehäired, liigsöömine või vastupidi, isutus. Immuunsüsteemi nõrgenemisest pikaajalise stressi tõttu haigestutakse sagedamini, eriti nakkustesse (nt grippi).

Juhul kui väsimuse, unehäirete, peavalu jm põhjus on ebaselge, tuleks otsida professionaalset abi, pöördudes kas oma perearsti või psühholoogi poole. Sageli selgub probleem vestluse käigus.

Samas on stress suures osas iga inimese enda diagnoosida. Stressi ära tundmine sõltub sellest, kui hästi inimene ennast tunneb.

Üle vaadata prioriteedid

Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Tuleks üle vaadata oma prioriteedid. Ei tohiks ära unustada oma tervist.

Oma murega ei tohiks üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada. Kui mingil juhul ei saa rääkida sõbra või lähedasega, võiks otsida abi professionaalselt nõustajalt.

Vaimseid pingeid on hea proovida tasakaalustada füüsilise koormusega, näiteks tegeledes endale meeldiva spordialaga.

Sageli rahustab ja tõstab toonust näiteks looduses viibimine, kus inimene saab tunda end vabalt ning olla loomulik.

Stressist väljatuleku prognoos sõltub sellest, kui vara inimene aru saab, et stress on muutunud liiga tugevaks või pikaajaliseks ning leiab probleemile sobiva lahenduse.

Lähtudes sellest, et probleemidel on kalduvus laheneda, võib väita, et stressi korral on prognoos hea. Seda küll juhul, kui pingeid ei püüta maandata alkoholi või narkootikumide kuritarvitamisega, sest nende abil olukord vaid halveneb.

Äripäev
26. November 2015, 15:08
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas