Rinna tervis perimenopausis

Rindu on hea kontrollida rinna tervise kabinettides
üle Eesti või lihtsalt naistearsti juures. Mammograafi a on üks võimalus seda teha.
Rindu on hea kontrollida rinna tervise kabinettides üle Eesti või lihtsalt naistearsti juures. Mammograafi a on üks võimalus seda teha.Foto: Meeli Küttim
Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena polikliinik on üks paljudest kohtadest Eestis, kus on avatud rinna tervise kabinet. Pöördumiseks ei ole vaja saatekirja. Ämmaemandad ja arstid tegutsevad selle nimel, et avastada rinnavähki võimalikult varakult.

Allpool pikem kokkuvõte Anu Suurpalu loengust arstidele ITK koolituspäeval. Lühike sissejuhatus ilmus eelmises lehes. Rinna haigusseisundideid või jaotada mitmeti, kuid lihsam viis jaotuseks on proliferatsiooni järgi: beniignsed ehk healoomulised ja maliignsed ehk pahaloomulised. Beniignseteks on näiteks tsüst, intraduktaalne papilloom jne.

Rinna valulikkus on sagedaseim põhjus arstile pöördumiseks ja tavaliselt midagi pahaloomulist seal pole. Rinnavalulikkust ehk mastalgiat võib mitmeti jagada, kuid kliiniliselt lihtsam on jagada 1) tsükliliseks, 2) mittetsükliliseks (st ei sõltu menstruaaltsükli faasist) ja 3) ekstramammaarseks valuks (selg, kael, südamehaigused).

Siin on oluline roll anamneesil. Kui on tegemist noore naisega, kelle valu on perioodiline, difuusselt üle rinna, seotud tsükliga ning puudub palpeeritav mass, siis täiendavad uuringud ei ole vajalikud. Mittetsükliline valu on enamasti ühepoolne, lokalisatsioonilt erinevatel patsientidel erinev ning ei sõltu menstruaaltsüklist. Sel puhul on sõltuvalt kliinilisest leiust ning patsiendi vanusest vajalikud lisauuringud. Erinevate uuringute andmetel möödub rinnavalulikkus enamasti ravita mõne kuu vältel. Tähtis on tervislik dieet: vältida kohvi, koolat, šokolaadi, rasvaseid toite, kanda mugavaid rinnahoidjaid. Kuningakepiõlil on ravivastus umbes 44% juhtudest, ka mungapipra ekstraktil on hea efekt, soovitada saab vitamiin E. Kasutada võib ka erinevaid NSAIDe, näiteks ibuprofeen, lokaalset NSAIDi nagu diklofenak jt. Kõne alla tulevad madaladoosilised kontratseptiivid.

Nibueritis pole tavaliselt ohumärk

Nibueritist esineb ka normaalselt stimulatsioonil umbes 81%-l naistest. Kõikidest rinnavähi juhtudest on see esmassümptomiks vaid umbes 1%-l juhtudest. Nibueritist võib jagada füsioloogiliseks ja patoloogiliseks. Füsioloogiline on kahepoolne, haaratud on mitu juha, eritis tekib vaid stimulatsioonil, värvus varieeruv (piimjast mustjani), konsistentsilt paks ja rasvane. Patoloogilise puhul on tegu pigem ühepoolse spontaanselt esineva eritisega, mis on pigem vesis-verine või läbipaistev. Viimase põhjuseks on tsüstid ja kasvajad.

Rinnavähk on geneetilist päritolu

Rinnavähi puhul on tegemist on geneetiliselt determineeritud kasvajaga, kus onkogeeni aktiivsuse võivad vallandada naise hormonaalset aktiivsust muutvad tegurid. Riskiteguriteks on naissugu, vanus üle 45 aasta, perekondlik eelsoodumus (BRCA-1, BRCA-2), nullipara (mittesünnitanu), hiline esmassünnitus, stress, pikaajaline hormoonasendusravi (HAR), ülekaal, varane mensese algus (enne 12. eluaastat), hiline menopaus jne. Geneetiline riskitegur ehk BRCA-1, BRCA-2 (Breast Cancer Gene): normaalsetes rakkudes kaitsevad need geenid ebanormaalse raku kasvu ning DNA parandamise eest. Tegemist on autosoom-dominantsete geenidega, mistõttu muteerunud geenide edasikandumise risk järglastele on 50%. Umbes pooltel perekondadest mitme rinnavähi juhuga ning kuni 90% perekondadest, kus on esinenud nii rinna- kui ka munasarjavähki, on haigus seotud BRCA-1/-2 mutatsiooniga. Samuti seostuvad BRCA1/-2 mutatsioonid kartsinoomi esinemisega noorematel naistel või agressiivsemate vähivormidega (nn triple-negatiivsed kartsinoomid). Mutatsiooni esinemine tõstab ka teiste kartsinoomide, näiteks munasarja-, munajuha-, pankrease-, meestel ka prostatakartsinoomi esinemissagedust. BRCA mutatsioonde esinemine erineb etniliselt (sage Ashkenazi juutidel) ja geograafiliselt (Põhja-Ameerika, Põhja Euroopa: Norra, Holland, Island). Geenimutatsiooni on mõistlik määrata, kui on tagatud põhjalik geneetiline nõustamine nii enne kui ka pä- rast määramist. Kui BRCA-1 ja -2 on positiivsed, on soovitatud varasemat enesekontrolli, isegi alates 18. eluaastast. Alates 30. eluaastast näidustatud igaaastane arstlik kontroll ja üle 30aastastel näidustatud mammogrammid, võimalusel magnetuuring. Tuumorimarker CA-15-3 on ka sageli määratav marker, kuid see on üsna vä- hetundlik, eriti varase staadiumi korral. Selle madalad väärtused ei välista rinnavähki. Ka muude patoloogiate korral, näiteks neerupuudulikkus, maksahaigused, pulmonaalne patoloogia, autoimmuunhaigused jt, võib see marker olla veres tõusnud. Kõrged väärtused rinnavähi patsiendil viitavad protsessi arengule ning metastaseerumisele.

Enne HARi alustamist soovitatakse uuringuid

Enne hormoonasendusravi (HAR) on soovitav teha baasmammogramm, 45–69aastastel HARi kasutavatel naistel 1–2 aastase intervalliga. HAR tõstab rinnanäärmekoe tihedust 4–43%, olenevalt kasutatavast hormoonist või nende kombinatsioonist. HAR foonil tekkivad muutused näärmekoes võivad esineda nii difuusselt, multifokaalselt kui ka fokaalselt. See omakorda võib mammogrammidel simuleerida rinnavähki ning suureneb edasine uuringutevajadus. HAR foonil esineva kahtlase rinnaleiu korral on soovitatud katkestada hormoonasendusravi ja teha kuu pärast korduvad mammogrammid.

HARi kasutamise ning rinnavähi esinemissageduse tõusu seose suhtes on tehtud hulgaliselt erinevaid uuringuid.

Andmeid on saadud erinevaid, näiteks Miljoni Naise uuring, mis on läbiviidud aastatel 1996–2001 (avaldatud 2003 Lancetis) leidis, et suhteline risk rinnavähi tekkeks HARi mittekasutajatel on 1,0, endistel kasutajatel 1,01, vaid östrogeenravi saajatel 1,30, kombineeritud ravi tarvitajatel 2,00 ning tibolooni korral 1,45. See uuring näitas ka, et rinnavähi tekkeriski tõstab HARi kasutamise kestus – märkimisväärne tõus esineb üle 5aastasel HAR kasutamisel võrreldes nendega, kes on kasutanud hormoonasendusravi 2–3 aastat. Östrogeenravi korral on relatiivne risk pisut väiksem, võrrelduna kombineeritud (östrogeen/progesteroon) raviga (5–9 aastasel kasutamisel RR 1,32 versus 2,17). Soomlaste uuringust, mis avaldati ajakirjas Duodecim 2011 (retrospektiivne uuring, haaratud üle 50aastased naised, kes kasutasid HARi) selgus, et naised, kes said HAR vaid östrogeeniga, ei tõstnud alla viieaastane kasutamine rinnavähiriski. Östrogeenasendusravi kasutamisel üle 5 aasta tõusis rinnavähi risk 44%. Mida suurem päevane doos, seda suurem risk rinnavähi tekkeks. Vähemalt 5 aasta vältel vaginaalselt kasutatav östrogeenravi rinnavähi riski soomlaste uuringu andmetel ei tõstnud. Kombineeritud HAR korral oli 3–5aastasel kasutamisel rinnavähi tekkeoht suurenenud, kasutamisel üle 5 aasta, veelgi. Lokaalse toimega progesterooni sisaldav emakasisene vahend tõstab postmenopausis naistel progesterooni taset veres võrreldes fertiilses eas naistega. Sealt relatiivne risk rinnavähi suhtes 1,53. Kui lisati östrogeen, tõusis risk veelgi. Hormoonspiraal fertiilses eas ei paista aga tõstvat rinnavähi esinemissagedust.

Äripäev
26. November 2015, 14:17
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas