Perekoolides saab kuulata loenguid vaktsineerimisest

Eestis on probleeme vaktsineerimise õigeaegsusega
Eestis on probleeme vaktsineerimise õigeaegsusegaFoto: Julia-Maria Linna
Sotsiaalministeerium toetab arstitudengite vaktsineerimisteemalisi loenguid perekoolides.

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) viib juba teist aastat läbi vaktsineerimise loenguid perekoolides, sellest aastast toimuvad loengud sotsiaalministeeriumi toel.

EAÜSi presidendi Elinor Õunapi sõnul on tegu tudengite omaalgatusliku ning vabatahtliku initsiatiiviga.

”Lisaks perekoolidele oleme pidanud vaktsineerimise loenguid ka ämmaemanda ning õe erialaõppe tudengitele. Oleme seisukohal, et arsti, ämmaemanda ja õe eriala- õppes peaks vaktsineerimisele rohkem tähelepanu pöörama. Meie töörühma liikmed on läbinud vaktsineerimisalase täiendkoolituse, meid on ette valmistanud Tartu Ülikooli Kliinikumi valdkonna erialaspetsialistid,” ütles Õunap.

Arstitudengid viivad loenguid läbi vabatahtlikult ja tasuta. Loengute ettevalmistusega seotud tehnilised kulutused kompenseerib sotsiaalministeerium.

“Loengutega noortele vanematele aitavad arstitudengid kaasa vaktsineerimise edendamisele. Immuniseerimisega hõlmatus on Eestis viimase nelja aasta jooksul olnud kerges langustrendis, langenud kokku erinevate vaktsineerimiste puhul 1,5 kuni 2,3% võrra. Sellise tendentsi jätkumine võib kujuneda väga ohtlikuks, mistõttu on teema meie jaoks aktuaalne ja prioriteetne. Lisaks on tegu tulevaste arstidega, kelle hoiak ja teadmised vaktsineerimisest on patsientidele väga olulised,” rõhutas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai.

Eestis toimub väike tagasiminek

Terviseameti andmetel vähenes mullu difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve osas vaktsineerimistega hõlmatus 2aastastel lastel võrreldes 2013. aastaga 0,3% võrra ja moodustas 2014. aastal 94,5%. Mumpsi, punetiste ja leetrite osas vähenes hõlmatus vaktsineerimisega 0,3% võrra ja oli 2014. aastal 93,4%. B-viirushepatiidi osas langes hõlmatus vaktsineerimisega 0,6% võrra ja moodustas 2014. aastal 94,1%.

Hõlmatus vaktsineerimisega maakonniti ei ole Eestis ühtlane. 2aastaste laste seas jäi difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve vaktsineerimiste 95%ne hõlmatus saavutamata Tallinnas (92,8%), Harjumaal (92,1%), Hiiumaal (93,9%) ja Pärnumaal (94,5%).

95%ne hõlmatus B-viirushepatiidi vaktsineerimisega jäi saavutamata Tallinnas (92,6%), Harjumaal (91,2%), Tartumaal (94,4%), Valgamaal (94,1%), Viljandimaal (94,7%), Võrumaal (93,8%) ja Pärnumaal (94,4%).

95%ne hõlmatus mumpsi, punetiste ja leetrite vaktsineerimisega jäi saavutamata Tallinnas (91,2%), Harjumaal (89,5%), Hiiumaal (93,9%), Valgamaal (94,9%), Viljandimaal (93,7%), Võrumaal (93,8%) ning Pärnumaal (93,9%).

2014. aastal jätkusid probleemid vaktsineerimise õigeaegsusega ning murettekitav oli mittepiisav kordusvaktsineerimise tase.

Näiteks difteeria, teetanuse ja lastehalvatustõve esimese kordusvaktsineerimisega saavutati 95%ne hõlmatus alles 6aastastel, teise kordusvaktsineerimisega – 11-aastastel. 2014. aastal läks kooli üle 3000 lapse, kes olid kordusvaktsineerimata difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve teise kordusannusega. Eriti suured probleemid immuniseerimise õigeaegsusega esinevad Tallinnas ja Harjumaal.

Maailmas on probleem leetritega

Teatavasti anti meedia kaudu märtsi alguses teada, et USAs ja Euroopas möllab suur leetritepuhang, mis oli jõudnud Rootsi. Vaktsineerimata Rootsi patsient nakatus leetritesse reisil Saksamaale.

Alates eelmisest aastast on WHO andmetel Euroopa seitsmes riigis diagnoositud 22 000 leetrite haigusjuhtu. Leetrid on üks maailma nakkavamaid haigusi, sest üle 90 protsendi haigestunuga kokku puutunuid jääb ka ise haigeks, kui neid pole vaktsineeritud. Leetrite põdemine annab eluaegse immuunsuse.

Äripäev
26. November 2015, 15:13
Vaata EST või RUS arhiivi