Mõni laps magab hambaravi ajal

Tartu Ülikooli stomatoloogiakliiniku ja IVKH hambaarsti Aleksei Rätsepa sõnul puutuvad paljud hambaarstid kokku sellega, et lapsed aeg-ajalt nutavad nende juures, kuna kardavad. Seetõttu on vahel vajalik valida hamba ravi narkoosis.

Lisaks hirmule on tema sõnul lisafaktoreid, mis nõuavad hambaravi üldanesteesias.

Mis on selle näidustused ja vastunäidustused? Rätsepa sõnul see, kui lapse hammastega on palju tööd, näiteks kuus kaariesega hammast e hulgikaaries.

“Lisaks, kui lapse vanus on alla kolme-nelja-aasta, siis neile seletamine tulemusi ei anna,” sõnas ta. “Või kui koolieelik või nooremas koolieas laps ei ole adekvaatselt kontaktne. Sellised lapsed ei taha kuulata vanemate või arsti juttu.”

Erigrupi moodustavad aga lapsed, kel on füüsiline või vaimne puue, näiteks autism. Eraldi näidustus on allergia lokaalanesteetikumile, mis on siiski harv nähe, lisas ta.

Narkoosi ei vaja laps, kes on valmis koostööks

“Tavaliselt lasevad lapsed ellu viia ükskõik millist raviplaani,” lausus Rätsep. “Samuti ei ole narkoos vajalik siis, kui suus on vähene ravivajadus ehk vaid paar auku. Need probleemid peaks lahendama ikka tavalises hambaravitoolis.” Suhteline vastunäidustus on rasked kaasuvad haigused. “Esmatähtis on sel juhul koostöö raviarstiga ja enne operatsiooni tuleks sellised lapsed haiglasse võtta,” lisas ta.

Tihti on küsimus, kumb on anesteesiaga hambaravi puhul õigem, kas haiglaravi või päevaravi? “Kliinikumis saavad lapsed enamasti ravi ikka päevastatsionaaris, see on mugavam,” lausus Rätsep.

Ravi planeerimine vajab harilikult individuaalset nõustamist. “Tehakse selgeks, kas on üldse vaja ravi üldanesteesias, räägitakse protseduuri olemusest ja anesteesia riskidest. Tehakse röntgen, ravi plaan jne,” selgitas Rätsep.

Edasi võidakse proovida ravida ikkagi veel ambulatoorselt, nn toolis. “Kui ikkagi valitakse üldanesteesia tee, täidab lapsevanem küsitluslehe ja soovitakse ka perearsti konsultatsiooni ning tehakse vereanalüüs tema juures,” sõnas Rätsep.

Ettevalmistus kodus on lihtne: lapsel ei tohi olla opipäeval nohu, köha ega palavikku. Laps peab olema nagu iga teisegi anesteesia puhul söömata ja joomata vähemalt kuus tundi enne operatsiooni. “Ka vanemad peavad olema rahulikud, et oma muretsemisega mitte last närvi,” lisas Rätsep.

Protseduur on lapsele võimalikult vähe traumeeriv

Haiglas satub perekond päevastatsionaari, kus õde võtab neid vastu.

Operatsioonile eelneb alati vestlus anestesioloogiga. Olemas peab olema lapsevanema kirjalik nõusolek.

“Lapsele võidakse teha premedikatsiooni (võimaldab lapse hirmu maha võtta – toim). Lapsele pannakse kätele kreemi, mis vähendab valu, et kanüül võimalikult valutult paigaldada,” lausus ta. “Haiglatöö on meeskondlik, mis erineb ambulatoorsest. Lisaks hambaarstile ja tema abilisele on kohal anestesioloog koos oma õega. Lisaks on operatsioonitoa-, ärkamisruumi-, palatiõed.”

Anesteesiaks ettevalmistuse etapil võib lapse kõrval olla ka lapsevanem, kes hiljem lahkub ja ootab selleks mõeldud ruumis. Ettevalmistuse ajal näidatakse lapsele multi- filme, et haiglas olek natukene mugavamaks teha.

Narkoosi all ei erine hambaravi tööetapid eriti sellest, mis tavapärasel hambaravil esinevad.

Samas näiteks juureravi tuleb üldanesteesias väga harva ette, lausus Rätsep.

Kui raviprotseduur möödas, viiakse laps ärkamistuppa. Ärkamispalatis ärkab ta anesteesiast, teda jälgitakse pidevalt personali poolt.

“Tüsistusi õnneks eriti ei teki, tavaliselt piirdub kõik külmavärinate ja kerge iiveldusega,” sõnas Rätsep. Pärast operatsiooni selgitab hambaarst ka lapsevanematele, mida ja kuidas edasi teha.

Valu korral tuleb anda lihtsamat valuvaigistit, head teeb nn pehme dieet kolm-neli päeva pärast narkoosi. Õmblused on resorbeeruvad, seega ei pea tulema niite välja tõmbama.

“Kindlasti laps peab hammaste eest hästi hoolitsema, jälgima dieeti, ja tulema poole aasta pärast hambaarsti vastuvõtule,” lausus ta.

Äripäev
26. November 2015, 14:58
Vaata EST või RUS arhiivi