Lapsdiabeetiku ravi jälgimine

Ravi I tüüpi diabeet

Eesti Laste Diabeediühingu 5. konverentsil keskendusid arstid glükosüleeritud hemoglobiini ja glükeemilise indeksi olulisusele I tüüpi diabeetikute ravis.

Glükosüleeritud hemoglobiini ehk HbA1c tasemest rääkis Tallinna lastehaigla pediaater ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna teadur Kaire Heil­man. Tema sõnul on diabeetikutest laste puhul esmatähtis, et HbA1c eesmärkväärtus oleks võimalikult madal: vältides samas rasket hüpoglükeemiat ning perioode, mil veresuhkur on üle 15 mmol/l.

“Kõikidele lastele on soovitav tähis HbA1c alla 7,5%,” sõnas ta. Reaalsus nii roosiline pole. 2012. aasta andmetel oli Eesti lastel keskmine HbA1c 8,6%, vaid 25% oli see alla 7,5%. Vanusegrupiti oli eesmärgipärane keskmine kõige pisematel: 0–4aastastel. Näiteks üle 15aastastel oli keskmine juba 9%, jätkas Heilman. Arsti vastuvõtul määratakse HbA1c tase vähemalt kolme kuu järel. “Aga hea ülevaate veresuhkru tasemest saab igapäevaselt kodus veresuhkrut mõõtes!” toonitas Heilman. See aitab igapäevaselt kohandada insuliini doosi vastavalt veresuhkru väärtusele, avastada varakult madalat veresuhkrut ja seda ohutult ravida, avastada kõrget veresuhkrut ning seda korrigeerida ja ohutult sportida, loetles pediaater. Veresuhkru taset lapsel on vaja teada ka seetõttu, et et vältida ketoatsidoosi, hilistüsistusi, hüpo- ja hüper­glükeemia mõju lapse vaimsele arengule ning tujudele.

Veresuhkru mõõtmisel on HbA1cga otsene seos, jätkas Heil­man. Üks mõõtmine päevas rohkem võib langetada HbA1c väärtust 0,5% võrra. Uuringud on näidanud, et süsteravil üle 10 korra päevas veresuhkru mõõtmine enam oluliselt HbA1 taset ei aita langetada. Kui lapsel on HbA1c väärtus kõrge, tasub kaaluda siiski rohkemate mõõtmiste ettevõtmist päeva jooksul, rääkis Heilman. “Vajalik on teha minimaalselt neli mõõtmist päevas,” rõhutas ta.

Tähtis on pidada diabeedipäevikut. Aeg-ajalt peaks võrdlema lapse glükomeetris olevaid mõõtmistulemusi diabeedipäevikus olevatega – mõnikord lapsed kirjutavad diabeedipäevikusse paremad numbrid, kui tegelikult olid. “Võib selguda, et laps ei mõõdagi nii sageli veresuhkrut, kui arvasime,” lisas Heilman.

“Nutikamad” tekitavad ka glükomeetrisse mõõtmistulemusi ilma oma veresuhkrut mõõtmata.” Lapsele on tema sõnul tähtis selgeks teha, et et ei ole “head” ega “halba” veresuhkrut ning kõige tähtsam on ausus. Veresuhkru mõõtmine ei mõjuta otseselt HbA1c väärtust, kuid oluline on teha järeldusi mõõtmistulemustest.

Selleks on hea märkida mõõtmistulemused üles ning igapäevaselt koos lapsega neid analüüsida ja küsida: kas insuliini doos on piisav? Kas toidu kogus saab õieti arvestatud? Kas erinevad toidud mõjuvad minu lapsele erinevalt? Kuidas kehaline koormus mõjutab vere­suhkru taset?

Kui HbA1c on ikkagi kõrge, tuleb küsida, kas me kohandame insuliini doosi vastavalt veresuhkru tasemele, söögile, liikumisele ning haigusele, jätkas pediaater. Tänapäevaste kiiretoimeliste insuliinide toime algab 15–20 minutit pärast süstet. Toiduga saadavad süsivesikud hakkavad imenduma aga koheselt. “Seega vajalik manustada insuliin kindlalt enne sööki, võimalusel 10–15 minutit enne,” rääkis ta. “Äkki laps unustas insuliini manustada või manustas kiiretoimelist insuliini alles pärast sööki.” Üle tuleks vaadata ka süstekohad, kas need on korras. “Kui süstida pidevalt ühte kohta, tekivad rasvaladestused, mis takistavad insuliini imendumist verre,” lausus Heilman.

Äripäev
27. November 2015, 15:38
Vaata EST või RUS arhiivi