Diabeedinõustajad aitavad lapsi ja nende õpetajaid

Juba kolmandat aastat saavad paljud I tüüpi diabeeti põdevad lapsed, nende vanemad ja õpetajad tuge projekti kaudu, mille käigus haridustöötajaid nõustatakse diabeediga lapsega lasteaia- või koolipäeva jooksul toime tulema.

2012. aastal alustas Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing (ELDÜ) koostöös Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja haigekassaga (EHK) pilootprojekti, eesmärgiga võimaldada kõigile diabeeti põdevatele lastele turvaline lasteaia- või koolipäev. Nõustamine on toimunud EHK projekti “Tervise edendamine lasteaias ja koolis” vahenditest. Diabeeti põdeva 9aastase lapse ema Kristi Peegel ja meditsiiniõde Kairit Valla rääkisid, et kahe varasema aasta jooksul on projekti raames individuaalselt nõustatud 44 haridusasutust, 2014. aastal sama projekti raames ligi 40 last lisaks.
Aastas saab I tüüpi diabeedi diagnoosi 50–70 last vanuses 0–15 aastat. “Haigekassa rahastuse abil said nõustamist 2014. aastal neist ligi pooled ja pooled Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toel,” rääkis Peegel. Tema sõnul on oluline, et teenus saaks püsiva rahastuse kõigile soovijatele, sest projektid on selle teenuse vajadust juba tõestanud.


Kairit Valla jätkas, et tema ise on koolitanud kolme aastaga haridustöötajaid ca 15 lapse jaoks. Haridusasutustele teenuse pakkumine sisaldab nii koolitust kui ka nõustamist. Vajadusel on kolm kohtumist asutuse töötajatega, kusjuures nii vanemad kui ka koolilapsed viibivad tavaliselt vestluste juures. Kolmas kohtumine tehakse kuu aega pärast seda, kui lapse abistamine diabeediga seotud toimingutes peaks juba hästi laabuma. Vahel pole viimast kohtumist Valla sõnul isegi vaja, sest rõõm on tõdeda, meil on väga tublisid haridustöötajaid, kes võtavad lapse tervise eest vastutuse ja saavad kiiresti väga hästi hakkama nii veresuhkru mõõtmise, insuliini annustamise, süsivesikute arvutamise kui ka lapse üldise enesetunde jälgimisega. Kuid aeg-ajalt tuleb ette ka erakorralisi juhtumeid, kus vastupidi on vaja oluliselt pikemalt ja rohkem sekkuda ja näiteks õpetajate vastupanuga tegeleda. Valla sõnul on vanemaid, kes ei soovi oma lapse diabeedist koolis üldse teada anda, kuid avalikustamine on lapse tervise ja ohutuse nimel hädavajalik. “I tüüpi diabeeti põdev laps võib halbade asjaolude kokkulangemisel kõige raskemal juhul teadvuse kaotada. Õpetajad jt töötajad peavad ju teadlikud olema, kuidas sellist last aidata,” ütles Valla. “Teinekord tuleb neile madala veresuhkrutaseme tõstmiseks koolisööklast kiiresti piima ja leiba tuua, sest madala veresuhkruga last ise toidu järele saata ei tohi,” kirjeldas ohtlikke olukordi Kristi Peegel. Näiteks on hea, kui lapse klassijuhatajal ja võimlemisõpetajal on diabeeti põdeva lapse jaoks igaks juhuks kaasas glükoosidropsid. Tema enda lapsel on koolikotis alati magusatagavara, trennikotis lisaks banaan.


Kristi Peegel jätkas, et turvaline on lapse diabeeti jälgida väljaspool kodu, kui lapsel on sensoriga insuliinipump. Neid on aga vähestel, Eestis kokku alla 50-l, kuna on kalli hinna tõttu enamikule peredele kättesaamatud. Haigekassa (EHK) küll toetab alla 18aastastele pumba soetamist, kuid kolmest eri valikus olevast pumbast hüvitab EHK maksimaalmääras ehk 90%ga kaht soodsamat varianti, lihtsat insuliinipumpa. Sensoriga ühilduvast 2600eurosest pumbast hüvitab EHK vaid 40%. Peegel rääkis, et Eestis on haigekassa andmetel kokku 630 diabeediga last ja neist pumpa kasutab praegu ligi 50%, kuid pumbaravi soov oleks 60% lastest.

Äripäev
30. November 2015, 09:35
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas