Vastsündinu on valu suhtes eriliselt tundlik

Kui mõnikümmend aastat tagasi veel arvati, et vastsündinud ei taju valu, siis tänapäeval ollakse vastupidisel seisukohal. Vastsündinuna kogetud valu muudab inimese tundlikuks.

On leitud, et vastsündinud on valu suhtes tundlikumad kui vanemad lapsed ja täiskasvanud.  

Sünnitus- ja sünnitusjärgses osakonnas puutuvad beebid kokku mitmesuguste vajalike, kuid valu põhjustavate invasiivsete protseduuridega. Eestis on nendeks protseduurideks lihasesisene K-vitamiini manustamine, B-hepatiidi ja tuberkuloosi vastane vaktsineerimine ning ainevahetushaiguste sõeluuringuks vajaliku vereanalüüsi võtmine. Enneaegsuse või võimalike terviseprobleemide tõttu jälgimist ja ravi vajavad vastsündinud kogevad tervete lastega võrreldes aga kordades rohkem valu. 2008. aastal läbi viidud uurimistöö käigus selgus, et vastsündinute intensiivravi osakonda hospitaliseeritud vastsündinutega teostatakse keskmiselt 16 valu tekitavat protseduuri päevas esimese 2 elunädala jooksul. Lisaks leiti, et aastas ulatub valulike protseduuride hulk 8,5 miljonini ning enamik neist protseduuridest sooritatakse ilma valu leevendamiseta. Ka hiljuti Prantsusmaal läbi viidud epidemioloogilise uurimistöö tulemustes selgus, et valu leevendati vaid 20,3%-l vastsündinutega teostavatest invasiivsetest protseduuridest.  

Valu tajumisel on aga negatiivne mõju vastsündinu tervislikule seisundile ja edasisele arengule, põhjustades muret ja stressi ka lapsevanematele. Valu võib häirida organsüsteemide normaalset elutalitust, takistada sünnitusjärgset kohanemist ja vanema-lapse sideme loomist, põhjustada toitmisprobleeme ning mõjutada lapse valukäitumist hilisemas eas. Samuti on täheldatud laste hulgas, kes vastsündinueas rohkem valu on pidanud tundma, kõrgenenud valutundlikkust ja mitmesuguste neuroloogiliste, käitumuslike ja psühholoogiliste probleemide sagedasemat esinemist. Valu pidevat ja sagedast tajumist seostatakse ärevus- ja tähelepanuhäirete tekkimisega, suurenenud vastuvõtlikkusega stressile, õppimisraskuste esinemisega koolieas, käitumisprobleemide esinemisega, halvenenud motoorse võimekusega ning erinevate kognitiivsete probleemide tekkimisega.  

Valu juhtimine hõlmab endas nii valu hindamist kui ka leevendamist. Vastsündinu valu identifitseerimine ja intensiivsuse hindamine on adekvaatses valu juhtimises esmatähtsad. Välja on töötatud üle 40 valuskaala, mille kasutamisega on võimalik hinnata vastsündinu valu olemasolu ja intensiivsust ning otsustada, kas valutustamine on vajalik. Vaatamata aga valuskaalade rohkusele, mitmekesisusele ja heale kättesaadavusele kasutatakse neid vastsündinute osakondades harva. 2005. aastal kasutas regulaarselt laste valu hindamiseks valuskaalasid vaid 8,6% Eesti lasteosakondadest. Arvatakse, et valuskaalade vähene kasutamine on tingitud personali suurest töökoormusest, valualaste teadmiste puudusest, õdede ja arstide omavahelise usaldussuhte puudumisest ning hirmust farmakoloogilise sekkumise ees. Valuskaalade standardiseeritud kasutamine mõjutaks aga positiivselt vastsündinu valu juhtimist, täiendades tervishoiutöötajate valualaseid teadmisi ning nõuaks neilt ka suuremat tähelepanu valu olemasolu ja intensiivsuse hindamisele ning vajadusel reageerimist.    

Protseduuridest tingitud valu leevendamiseks vastsündinutel võib kasutada erinevaid farmakoloogilisi ja mittefarmakoloogilisi meetodeid. Järjest enam on suurenenud aga mittefarmakoloogiliste meetodite osatähtsus vastsündinu valu juhtimises, sest need on kõrvaltoimeteta, kergesti kättesaadavad, lühikese toimeajaga ja odavad. Sobivateks meetoditeks on vastsündinu riidesse mähkimine, küljele asetamine ning õrnalt puudutamine, imemisrefleksi esilekutsumine luti asutamisel lapse suhu, magusate lahuste nagu glükoosi ja sahharoosilahuse suukaudne manustamine, nahk-naha
kontakti loomine ja känguru hoolduse teostamine, imetamine ning sensoorne küllastumine ehk erinevate meeleelundite stimuleerimine. Ükski nimetatud meetoditest ei ole küll tõestanud oma üleolekut, ent kõige efektiivsema valu leevendava toime saab antud meetodite kombineerimisel ja lapsevanema kaasamisel, sest ema puudutus, hääl ja lõhn mõjuvad vastsündinule valu leevendavat. See-eest sobivate valu leevendavate meetodite valikul tuleb arvestada vastsündinu tervisliku seisundiga, vanusega, rasedusnädalatega sünnil, meetodi kättesaadavusega ja valuliku protseduuri iseloomuga.

Äripäev
03. December 2015, 10:27
Vaata EST või RUS arhiivi