Valu leevendavad plaastrid

Valu käes kannatavad inimesed on harjunud seda sageli vaid tablettidega vaigistama. Viimastel aastatel on aga turule tulnud ka mitmed erinevad valuplaastrid.

Plaastrid võivad olla valmistatud alates Hiina meditsiinist lähtuvast, kuni narkootilise toimeainega retseptiravimini välja. Vastavalt sellel saab neid kasutada kas arsti ettekirjutuse järgi mõne raske kroonilise haiguse puhul või siis oma huvi järgi apteegist, teraapiakeskusest või netipoest ostes.
Üks valuplaastri väljund on mikrovooluteraapia. Tegemist ei ole ravimiga, vaid terviseameti liigituse järgi partiijälgitava esmaabivahendiga.
Ravimeetodi käigus saadetakse ravi vajavasse kohta organismis väga madala ja spetsiifilise võimsusega elektrivoolu. See aitab vigastunud koel paraneda ja vaigistab valu.  

Plaaster ei sobi kõigile
Mikrovooluteraapia korduskasutatavad plaastrid on lisavõimalus valust vabanemiseks. Need plaastrid on näidustatud lihaste valu ja kokkutõmmete leevendamiseks nii kaelas, turjas, liigestes kui ka närvi- ja küünarnuki valu korral ning artriidi puhul.
Plaastritest tulenev mikro­elektrivool tungib põletikulistesse rakkudesse, taastades sellega nende verevarustuse ja eemaldades raku elutegevuse jääkproduktid. Plaastrid paigutatakse mõlemale poole valutavat kohta, kus õrn elektrivool stimuleerib ohutult vigastatud kudet ja aktiveerib loomuliku paranemise. Neid võib kasutada 3–5 ööpäeva, siis peaks paar päeva vahet pidama.
Samas ei tohi neid kasutada südamestimulaatori või insuliinipumba olemasolul, samuti nahaaluste raviplaastrite kasutamisel või raseduse ajal. Lubatud ei ole need plaastrid ka kaelal unearteri piirkonnas ega  kahel pool pead kasutamiseks. Seega peavalu vastu need ei sobi. Plaastreid ei tohi paigaldada ka lahtisele haavale.
Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Aile Kaasik ütles, et pole taolise plaastriga kokku puutunud. “Aga kindlasti ei ole tegemist klassikalises mõttes valuplaastritega, kus alati on tegemist mingi ravimi sisaldusega, mis toimib nahale kleepimise järel, kas siis valdavalt selles piirkonnas, kuhu see kleebiti (nt diklofenakk), ja süsteemne toime on vähene või puudub üldse või on tegemist plaastritega, milles sisalduv ravim imendub vereringesse ja avaldav ka suurelt osalt süsteemset toimet (nt fentanüül).
“Kõnesoleval juhul ma ei nimetakski seda valuplaastriks, vaid pigem on tegemist väikestes mõõtmetes meditsiiniseadmega,” ütles arst. “Kui me aga räägime valuravist kui kombineeritud tegevusest, siis kindlasti on see üks arvestatav lisavõimalus valu vaigistada mittemedikamentoosselt,” ütles doktor Kaasik.
Kuna meditsiin on tõenduspõhine, jätkas tohter, siis saavad arstid soovitada vaid selliseid võtteid, ravimeid ja seadmeid, millede tõhusust on uuringutes tõestatud. Konkreetse valuravi seadme kohta tal aga midagi taolist leida ei õnnestunud.
”Seega jääb siinkohal õigus patsiendil ise otsustada, kas ta seda seadet kasutab ja kui ta seda teeb, siis võiks anda pärast ka tagasisidet, kas sellest ka mingit kasu sündis,” sõnas Kaasik.

Elektrit on varemgi ravi eesmärgil kasutatud

Ravimiameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Tagne Ratassepp ütles, et elektriravi on kasutatud valu­vaigistava toimena väga
pikalt ja seega ei ole tegemist millegi uuega.
“Sellised plaastrid on uued ja oma olemuselt liigituvad nad meditsiiniseadmeteks,” lausus ta. Väga paljusid, võib isegi öelda, et enamikku meditsiiniseadmeid võib tema sõnul kasutada arsti järelevalveta.
“Need, mis on mõeldud ainult meditsiinipersonalile kasutamiseks, omavad vastavat viidet kasutusjuhendis,” lisas ta. Toode ise on kantud meditsiiniseadmete andmebaasi msa.sm.ee ja sealne teave on kõigile avalikult kättesaadav https://msa.sm.ee/ctrl/et/MeditsiiniSeade/andmed/7720. Analoogsete toodete kohta terviseametil andmed puuduvad. Samuti pole selliste plaastrite vastu ka ühtegi kaebust esitatud.

Äripäev
27. November 2015, 12:58
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas