Uus meetod võib saada osaks sõeluuringust

Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloogiakeskuse juhataja Maret Talk rääkis 2014. aastal vähiliidu sügiskonverentsil 3D-mammograafia ehk tomosünteesi kasutuskogemusest PERHis. Ta avaldas lootust, et uuest uuringumeetodist saab peagi efektiivne võimalus rinnavähi skriinimisel

Vähiliidu andmetel on sama seade ka kliinikumis, kus seda veel häälestatakse.
Talk võrdles Eesti Vähiregistri andmetel naiste haigestumist rinnavähki vanusegruppide kaupa aastas, täpsemalt aastaid 2000 ja 2009 ning ilmnes, et Eesti noorte naiste hulgas rinnavähki haigestumine tõusnud ei ole, küll aga on tõusnud vanemas eagrupis haigestumine. Seega on rinna­vähk jätkuvalt aktuaalne. Rinna­vähi sõeluuringule kutsutud naiste sihtgrupp on liiga väike, leidis radioloog. Rinnavähki haigestumine, mis jõuab naiste hulgas tipptasemeni 50ndates eluaastates, püsib kõrge kuni naise elu lõpuni. Seega oleks arsti hinnangul igati põhjendatud uurida ka vanemaid naisi.
“Alustasime üleriigilist sõel­uuringut aastal 2002, siis olid need naised 50aastased, nüüd on nad jõudnud 62. eluaastani ning peaksid jätkama sõeluuringul käimist, aga praegu me viskame nad sellest rühmast välja. Seda on kurb tõdeda, aga loodame, et meid võetakse kuulda ja me saame uuringuid jätkata ka vanemas eas naistel,” rääkis Talk.

Pildid tehakse kogu rinnanäärme mahust
PERH kasutab oktoobri algusest esimesena Eestis rinnavähi diagnoosimiseks muu hulgas ka 3D-mammograafiat ehk tomosünteesi. Selle mammograafilise protseduuri korral liigub röntgentoru rinna ümber ja igas asendis tehakse kihiti ülesvõte rinnanäärmekoest. Nii saadakse ühe pildi asemel ülevaade kogu rinnanäärme mahust.
Pildid tehakse 1 mm kihi paksu­sega. “Uue mammograafi juurde lisandub ka biopsiaseade, mis on meil regionaalhaiglas juba olemas. Selle abil saame täpselt võtta proovi koldest, just sellest täpsest kihist mammograafi kontrolli all, kus see kahtlane muutus on,” lisas Talk. Ta märkis, et kui muidu tehakse ühest rinnast kaks pilti – üks põikiprojektsioonis ja teine ristiprojektsioonis –, siis nüüd on võimalik saada terve rida pilte, kokku tuleb neid üle mitmesaja, mille läbivaatamisel on võimalik leida muutus rinnas just kindlas kihis.
Radioloogi kinnitusel kaasneb uue meetodi rakendamiseks ka oluline valepositiivsete diagnooside vähenemine. “Enne kutsusime me mammograafias kahtlased juhud tagasi ultraheliuuringule, naine muretses paar nädalat, sest ei teadnud, kas tal võib olla vähk,” jätkas ta. “Just nende naiste osakaalu saame me selle uuringuga vähendada. Me saame juba mammo­graafi alusel otsustada, et tal rinnas vähki ei ole, tagasi pole vaja teda kutsuda,” ütles Talk. Uue meetodi puhul ei ole
enam vaja teha tavalist ehk 2D-mammo­graafiat. Nüüd on võimalus arvutirekonstruktsiooni abil tomosünteesi materjalist kihiti uurides rekonstrueerida tagantjärele see 2D-pilt, mida on vaja võrrelda eelmise pildiga.
“Meil ei ole vaja enam kaks korda patsienti kiiritada, saame uuringu sellest ühest tomo­sünteesist kokku. See virtuaalne 2D-kujutis oli kliiniliselt samaväärne tavamammograafia kujutisega,” rääkis Talk.

2014 oktoobri algusest on PERHis
uue meetodiga jõutud teha umbes paarsada uuringut. Kui suur võib olla hinnavahe tava­mammograafial ja tomosünteesi meetodil, ei ole Talgi sõnul veel teada ja vajab detailset arvestust. Tõenäoliselt see vahel siiski väga suur ei ole, lisas ta.
Tomosünteesi lauskontrollina ei soovitata
ITK naistekliiniku juhataja Lee Tammemäe tundis konverentsil huvi, kas tomosüntees võiks toimida ka skriiningmeetodina.
Maret Talk kinnitas, et nii see olla võiks. “Kokku tuleb siiski leppida uuritavate vanusepiirang: nooremas eas naised saavad tomosünteesi uuringu, kuna nende puhul on see efektiivsem. Transparentsete rindadega vanemas eas naistele pole põhjust tomosünteesi nii väga teha,” vastas radioloog. Kuna sõeluuringus käiakse korduvalt, leidis Talk,
et võib-olla oleks tarbekas mingit laadi eelselektsioon.
“Kuidas me seda täpselt raken­dama hakkame, pannakse paika lähiaastatel,” lisas ta.
Konverentsil sõna võtnud perearsti Tatjana Puðkarjova sõnul saadavad perearstid noori, alla 30aastaseid naisi pigem ultrahelisse, mistõttu tekib küsimus, millistel puhkudel oleks hea valida tomosüntees. Talk märkis, et kuna mammograafiaga, sealhulgas tomosünteesiga, käib kaasas kiirguskoormus, peaks noorte naiste puhul olema uuring põhjendatud. “Kui see naine midagi tunneb või kuulub riskirühma, on igal konkreetsel juhul vaja näidustused üle vaadata ja otsustada. Aga 30aastastele võiks valikmeetodiks jääda siiski ultraheli,” ütles radioloog.

Äripäev
27. November 2015, 11:50
Vaata EST või RUS arhiivi