Seedeorganite funktsioonihäired

Seedeorganite funktsioonihäiretest, mis on kõhuvalu sagedane põhjus, tegi Eesti Valu Seltsi konverentsil Jõhvis ettekande ITK gastroenteroloog Benno Margus.

Kõhuvalu võib jaotada ägedaks ja krooniliseks. Viimane kord vaibub, kord tekib ehk on taastekkiv. Krooniline kõhuvalu on üks sagedasemaid sümptomeid, millega gastroenteroloogi poole pöördutakse.
Benno Margus sõnas, et kõhuvalu põhjus võib olla ka mujal kui kõhus paiknevates organites. “Enamasti on aga tegemist funktsionaalse kõhuvaluga, näiteks soole ärritussündroomiga,” rääkis ta.
Kõhuvalu jaguneb olemuselt kolmeks. Viststeraalne valu on kramplik, painav, tuim, difuusne. Somaatiline on terav ja lõikav ja paremini lokaliseeritav kui vistseraalne valu. Kiirguv valu on tekkekohast kaugemal ja võib lähtuda mistahes organsüsteemist, selgitas gastroenteroloog vahet.
Lisaks võib olla kõhuvalu põhjuseks funktsionaalne düspepsia, mõnikord laktoositalumatus, valuvaigistitest tekkinud kahjustused, krooniline pankreatiit, kasvajahaigused jne.

Kõhuvaevuseid, mis on kestnud üle 4 nädala ja mille põhjuseks ei ole ükski konkreetne haigus, liigitatakse funktsionaalse düspepsia alla. Selle sündroomi levimus maailmas on 1,9–43%, rääkis Margus. Kõrgema levimusega riigid on Argentina ja Suurbritannia. Soole ärritussündroomi (ingliskeelne ühend on IBS) levimus on samuti väga kõrge, kuni 30% rahvastikust.
Põhjuseid võib olla mitmesuguseid
Margus jätkas kõhuvalu tekke­mehhanismide selgitamisega. “Seedetrakti funktsionaalsed häired on omavahel väga tihedasti seotud. Sümptomid on nii ühe kui ka teise probleemi korral seotud ja patsiendile võikski panna kolm diagnoosi korraga,” lausus ta. “Näiteks reflukshaigus, funktsionaalne düspepsia ja soole ärritussündroom.”

Funktsionaalsete seedehäirete patogeneesis mängivad arsti sõnul tõsist rolli ka psühho­sotsiaalsed faktorid: inimene mõtleb endale haiguse(d) külge.
“Võib muidugi esineda ka geneetiline eelsoodumus,” jätkas ta. Põhjuseks võib olla ka näiteks helikobakteri infektsioon, toiduallergia, aga ka muud kahjustavad faktorid seedekulgla valendikus. “Üksik­juhtudel mängib rolli ka sooleseina põletik, mis pole sama kui põletikuline soolehaigus,” jätkas Margus.

Funktsionaalne düspepsia jaguneb kaheks
Oluline on tema sõnul selline mõiste nagu aju-soole telg. Enteraalse närvisüsteemi kaudu reguleeritakse sooletrakti motoorikat ja sekretsiooni.
“Vistseraalne ülitundlikkus tähendab seda, et kui tervetel inimestel kõik seedetraktist lähtuvad impulsid ei jõua ajukoorde (jõuavad vaid kahjulikud), siis haigetel jõuavad sinna nii kahjulikud kui ka füsioloogilised impulsid nagu toidu liikumine seedetraktist, mis tekitab kõhuvalu. Filter on piltlikult öeldes kadunud,” selgitas ta mehhanismi.
Funktsionaalse düspepsia korral soovitatakse alati testida helikobakteri infektsiooni suhtes ja positiivse testitulemuse korral määrata helikobakteri infektsiooni ravi, rääkis Margus.

Funktsionaalse düspepsia all kannatab iga neljas inimene ja selle haiguse diagnoosimiseks tuleb Marguse sõnul välistada muud haigused.
Funktsionaalset düspepsiat jagatakse ülakõhuvaluga kulgevaks düspepsiaks, mis pole seotud toidu söömisega, ja tundub põletava valuna ülakõhus, teine variant on söögijärgse distressi sündroom: tekib varajane düskomfort.  

Äripäev
27. November 2015, 12:39
Vaata EST või RUS arhiivi